, . , . . , , , , . . , , . , , . , . (Harilik kivipuravik) Boletus edulis (Austerservik) Pleurotus ostreatus (Limanutt) Hygrophorus marzuolus 6 - (Safransirmik) Macrolepiota rhacodes - (Suur sirmik) Macrolepiota procera (Hiidmuna) Langermannia gigantea (Hobuheinik) Tricholoma equestre (Kitsemampel) Rozites capemtus (Mets-sampinjon) Agaricus silvaticus (Harilik kukeseen) Cantharclhis cibarius (Lehter-kukeseen) Cantharellus tubaeformis (Valge psatürell) Psathyrella candolleana (Suits-kollanutt) Hypholoma capnoides (Kevad-võluheinik) Calocybe gambosa (Kuldtatik) Suillus grevillei (Tavavahelik) Gomphidius glutinosus
Pagaripärm on kokku pressitud pärmseened ja seda kasutatakse taigna kergitamiseks. Kübarseened Kübarseente nimetus on tulnud asjaoludest, et need kandseened moodustavad eoste tekitamiseks viljakehi. Viljakehad moodustavad vaid söödsatel aastatel. Kübarseened jaotatakse kolme rühma söödavuse järgi. 1. Söögiseened ei ole mürgised peale kulinaarset töötlust kukeseen, puravuk, sampiljon, suur sirmik, hobuheinik jt. 2. Mittesöödavad seened nad ei ole tavaliselt mürgised, kuid on kiulised, halva maitsega või tekitavad mõnda muud häda sapipuravik, tõmmuriisikas jt. 3. Mürgised seened jäädavalt mürgised valge kärbseseen jt. Seente kooselu teiste organismidega Sümbioos : see on vastastiku kasulik kooselu kohterinevasse liiki kuuluva organismi vahel. Mõlemad saavad kasu. Mükoriisa e seenjuur on taimede ja seente sümboosi vorm
Tavalehtrik Clitocybe gibba Kimpkõrges Connopus acervatus Narmaskõrges Collybia cirrhat Mugulkõrges Collybia tuberosa Harilik metskõrges Gymnopus dryophilus Kirbe metskõrges Gymnopus peronatus Männiheinik Tricholoma caligatum Hobuheinik Tricholoma equestre Kelluk-nabaseen Xeromphalina campanella Punakas puiduheinik Tricholomopsis rutilans sp. Tricholoma Selts Boletales Sgk Boletaceae Pruun sametpuravik Boletus badius Harilik kivipuravik Boletus edulis Rohekas sametpuravik Boletus subtomentosus L.
SÖÖGISEENTE KESKMISED VARUD (Keppart, 2006) Samblikumännik - 157,3 kg/ha Kanarbikumännik - 100,6 kg/ha (Seeneliigid võetud raamatust ,,Korilase käsiraamat") Seeneliikideks on soopilvik, männiriisikas, kevadkorgits, lambatatik, võitatik, männi- kivipuravik, sinipäkk, kuldharik, roosa liimik, kitsemampel, männiriisikas, männiliimik, liivtatik, lehmatatik, sinijalgvöödik, limavöödik, punakas puiduheinik, suits-kollanutt, hobuheinik, triibuline heinik, loorheinik, hallikaspruun heinik, tuhmuv-, ere-, veinpunane- ja mustjaspilvik PUHKEVÕIMALUSED Nõmmemetsad on inimestele armastatuimaks puhkepaigaks sest need on avarad ja ilma põõsarindeta metsad kuigi ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. TULU MESINDUSEST (kanarbiku meeproduktiivsuse sain http://mesindus.ee/files/mesilaste_korjemaa_ja_meetaimed2.pdf) Kanarbik on väga hea meetaim, meeproduktiivsus on kuni 200 kg/ha, seega arvestame umbes
Samblike kasv on väga aeglane. Aastane juurdekasv ulatub maksimaalselt paari millimeetrini ja nii võib isegi kümnesentimeetrise läbimõõduga samblikukorp tegelikult olla aastakümneid või isegi sajandeid vana. Lihhenoindikatsioon ja selleks kasutatavad samblikud: Keskkonnasaaste (eelkõige õhusaaste) hindamine epifüütsete samblike abil. "Tinglikult söödavad seened"-Aljona Malõseva 1.Millised seened on tinglikult söödavad: 1.kärbseseen ja hobuheinik 2.sooriisikas ja soopilvik 3.võitatik ja sooriisikas 4.kuldmampel ja tavavahelik 2.Mida põhjustab sooriisikas? 1.seedehäireid 2.Allerigiat 3.Mao-soolehäiretega mürgistust 4.Temperatuur 3.Milline seen võib põhjustada mao-soolehäiretega mürgistust või allergiat? 1..Männiriisikas 2.Võitatik 3.Kitsemampel 4.Tavavahelik 4.Millisel seenel on vürtsikas lõhn? 1.Soopilvik 2.Suur Sirmik 3.Sooriisikas 4.Punane kärbseseen "Limatünnik"-Kristo Kesler 1
annaabi.ee 
