On 2. Järelikult väärtus. 2. Järelikult peaks. FLFI.02.003 Eetika alused 56. Milles tahtis G.E.Moore oma lahtise küsimuse argumendiga näidata? G.E. Moore tahtis öelda et eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele. Eetilised tunnused on teist liiki kui mitte-eetilised ja seega eu saa me eetilisi väiteid dedutseerida mitte-eetilistest säärasel moel, nagu lubaksid paljud hjuumlased (eetilised terminid on määratletavad mitte-eetiliste terminite kaudu). Ta tahab näidata, et mõistet hea ei saa määratleda. Lahtise küsimuse argument: 1. hea = df F (määratleme hea naturaalse omaduse F kaudu; nt Hea on nauding) 2. X on F 3. X on F, kuid kas X on hea? (Saame ikkagi küsida; nt Valu pakub mulle naudingut, kuid kas valu on hea?) 4. X on hea, kuid kas X on hea? (Saame tautoloogia) 5. Väide 3 pole tautoloogia, kuid väide 4 on, järelikult pole need samaväärsed. 6
On 2. Järelikult väärtus. 2. Järelikult peaks. FLFI.02.003 Eetika alused 56. Milles tahtis G.E.Moore oma lahtise küsimuse argumendiga näidata? G.E. Moore tahtis öelda et eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele. Eetilised tunnused on teist liiki kui mitte-eetilised ja seega eu saa me eetilisi väiteid dedutseerida mitte-eetilistest säärasel moel, nagu lubaksid paljud hjuumlased (eetilised terminid on määratletavad mitte-eetiliste terminite kaudu). Ta tahab näidata, et mõistet hea ei saa määratleda. Lahtise küsimuse argument: 1. hea = df F (määratleme hea naturaalse omaduse F kaudu; nt Hea on nauding) 2. X on F 3. X on F, kuid kas X on hea? (Saame ikkagi küsida; nt Valu pakub mulle naudingut, kuid kas valu on hea?) 4. X on hea, kuid kas X on hea? (Saame tautoloogia) 5. Väide 3 pole tautoloogia, kuid väide 4 on, järelikult pole need samaväärsed. 6
annaabi.ee 
