teostatakse korduvalt tupekülvid, kuid haigustekitajat ei leita. Täiendavatel uuringutel hälbinud PAP testi tõttu leitakse papilloomiviirusinfektsioon. Vähieelse seisundi I astet (CIN I) võib noorel naisel jälgida. Vähieelse seisundi I astme üleminekul II astmesse (CIN I-CIN II) on soovitav määrata papilloomiviiruse tüüp, täpsustada muutusi emakakaelal, vaadates seda mikroskoobiga (kolposkoopia) ja võttes kahtlasest kohast koeproovi. Kui leitakse kõrge riskiga tüvi ja histoloogiliselt tõestatud emakakaelavähi eelne seisund, tuleb alustada raviga. III astme korral on ravi möödapääsmatu. Ravi on individuaalselt erinev * Noore sünnitamata naise ravi on võimalikult emakakaela säästev. Emakakaela pindmine kiht eemaldatakse skalpelliga (konisatsioon) ning uuritakse histoloogiliselt. Liialt agressiivse ravitaktika korral saavutatakse olukord, kus emakakael muutub puudulikuks s.t häirub
välimine longitudinaalkiht · Serooskest (mesoteel+serooskesta proopria) või adventiitsia Söögitoru (Oesophagus) Ca 25 cm pikk kanal, mida vooderdab paks mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Proopria sisaldab difuusset lümfoidkudet ja lümfisõlmekesi Limaskesta lihaskiht Submukoosa moodustab rida pikisuunalisi kurde; söögitoru pärisnäärmed, mukoossed tubuloalveolaarsed näärmed, nende juhad avanevad limaskesta pinnale Magu Histoloogiliselt eristatakse kolme ala: - mao läviseosa e. kardia (pars cardiaca) - maopõhi (fundus ventriculi) ja maokeha (corpus ventriculi) on ühesuguse histoloogilise ehitusega - mao lukutiosa (pars pylorica) Mao limaskesta ehitus Limaskest moodustab kumeraid välju (areae gastricae) tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi (foveolae gastricae)
Tihedate keratooside ja algstaadiumis kasvaja puhul on vajalik sügavam 2-kordne külmutamistsükkel. Paranedes võivad jääda heledad laigud või väike arm. 2. Küretaaz Lusika -või aasataolise instrumendiga "kraabitakse" kahjustunud rakud välja. Meetodit võib kasutada tihedamate AK ja ka varajase lamerakk-kartsinoomi puhul. 3. Kirurgiline eemaldamine Võimalik kasutada üksikute AK puhul. Meetodi eelis on see, et AK saab täielikult eemaldatud. Samuti saab kudet uurida histoloogiliselt pahaloomulisele kasvajale. Eriti oluline on kirurgiline eemaldamine kasvaja kahtluse puhul. Protseduuri järgselt jääb nahale arm. 4. 5- Fluorouratsiil Efektiivne meetod, kui AK on väga palju. Kreemi kasutatakse kahjustunud nahale 1-2 x päevas, 2-4 nädalat. Ravitud kohad muutuvad alguses punetavaks ja põletikuliseks. Paranemine algab, kui kreemi kasutamine on lõpetatud. Kosmeetiline tulemus on hea. 5. Imiquimod (Aldara)
- kirurgia (drenaaz ja pankrease osaline resektsioon) Kõhunäärme vähk (1) Sagedaim pankrease kasvaja (lisaks veel muud: insulinoom, gastrinoom, vipoom, glükagonoom). Esineb sagedamini meestel ja vanemas eas Etioloogia: teadmata või kroon. pankreatiit Patogenees: normaalse koe hüperlaasia või geenimutatsioonidest tingitud düsplaasia tõttu (onkogeeni aktiveerumine ja tuumorsupressor- geenide inaktiveerumine) algselt juhade epiteelis Histoloogiliselt: adenokatsinoom, 70% peas Kliinik: - valu ülakõhus, isu, kaalulangus, iiveldus, düspepsia, kaasuv krooniline pankreatiit, võib kaasneda ka ikterus, harvem tromboosid ja flebiidid Kõhunäärme vähk (2) Metastaseerumine: varane lümfi ja vere kaudu Diagnostika: - USG, endoUSG ja retrograadne kolangio- pankreatograafia (ERCP) - endoskoopia - tuumorimarkerid (CA 19-9) - pankrease biopsia - muu piltdiagnostika (CT, MRT)
taluvuse vähenemises Lastel diagnoositakse astmat peale kolmandat obstruktiivse Astma Arengu alguses allergiline komponent – bronhospasm, mis tingitud teatud allergeenidest. Edasisel haiguse arengul hakkab arenema mitteselektiivne ületundlikkus, bronhid reageerivad mitmeid faktoreid. Bronhides näha põletikulist protsessi (astma kui krooniline põletkuline protsess). Nii põletik kui hüperreaktiivsus toovad kaasa bronhospasmi – astmahood. Histoloogiliselt muutuvad bronhide seinad paksemaks (hüpertroofilised muutused). Vabaneb terve rida igausguseid mediaatoreid, mis mõjutavad bronhide reaktiivsust. Etioloogia: 35% - välisfaktoritest põhjustatud astma – iga kolmanda astmahaige puhul algselt allergiline päritolu (algselt
· Sagedased mittespetsiifilised põletikud (mikroobsed põletikutekitajad ülekandega) · Langenud immuunsus (HIV) · Rasedus (põhjuseks peetakse raseduse moduleerivat mõju naise immun- ja · hormonaalsüsteemile) · Korduvad abordid · Palju sünnitusi · Spetsiifilised immunoloogilised ja geneetilised faktorid 4.2.Ravi Sünnitamata naise ravi on võimalikult emakakaela säästev. Emakakaela pindmine kiht eemaldatakse skalpelliga ning uuritakse histoloogiliselt. Liialt agressiivse ravitaktika korral muutub emakakael puudulikuks, mis toob kaasa hiljem raseduse katkemise. Kui rakumuutused jäävad korduvates PAP (Papanicolaou) testides püsima, tuleb edasi minna järgmisesse ravietappi ja see on emakakaela amputatsioon, s.t emakakael eemaldatakse 1,5 2 cm ulatuses. Sünnitanud naise emakakaelavähi eelse seisundi II või III astmega, alustatakse emakakaela amputatsiooniga. Protseduur toimub narkoosis ja operatsioonitoa tingimustes. Eemaldatud
tsöliaakiaga kindlalt kaasnevate haiguste sõeluuringutel. Nii näiteks avastati Soomes 1070 meditsiinitöötajal tehtud uuringus tsöliaakia 8 inimesel, kusjuures ühelgi neist ei olnud selliseid vaevusi, mille tõttu oleks olnud vajadus arsti poole pöörduda. Vaatamata vaevuste või sümptomite puudumisele esinevad tsöliaakia varjatud haigusvormiga isikute veres tsöliaakiale iseloomulikud antikehad ning ka histoloogiliselt esineb peensoole limaskesta väljendunud kahjustus. Latentne tsöliaakia esineb patsientidel, kellel tsöliaakia on juba eelnevalt diagnoositud ning kellel järgitud gluteenivaba dieedi toimel on peensoole limaskest kas juba täielikult paranenud või püsivad siiski veel limaskesta minimaalsed histoloogilised muutused. Tsöliaakia latentne vorm võib esineda ka patsientidel, kelle veres esinevad küll tsöliaakiale iseloomulikud antikehad, kuid peensoole limaskest on (veel) kahjustumata.
• Gastroenteriit – imikud, väikelapsed • Hepatiit – maksasiirdamine ja teised immuunkompromiteeritud • Meningoentsefaliit – lapsed, immuunkompromiteeritud Diagnostika. Kliinilistes materjalides ja koekultuurides viiruse määramiseks, tüpeerimiseks, grupeerimiseks immuunmeetodid (fluorestsents, ELISA), PCR ja DNA sondid. Seroloogiat kasutatakse harva, ainult epidemioloogilistel kaalutlustel. Isoleerimiseks rakukultuurid. Histoloogiliselt rakkudes iseloomulikud tuumasisesed inklusioonid (esinevad harva, vaja eristada CMV-st). Ravi ja profülaktika. Ravi puudub. Olemas suukaudne elusvaktsiin, mida USA sõjaväes kasutatakse, tsiviilidel mitte. Adenoviiruseid kasutatakse geenisiirdamisvektoritena mitmete inimese haiguste raviks. Viirus inaktiveeritakse E1 ja teiste viirusgeenide muteerimisega, siis sisestatakse vajalik geen, mis viiakse viirusega inimese raku genoomi, kus ta õigesse kohta sisestub
Alumises kolmandikus on ainult silelihaskude. Kahe lihaskihi vahel paikneb õhuke sidekoeline intermuskulaarkiht (stratum intermusculare). Adventitsiaalkest - tunica adventitia Moodustab kohev sidekude. Adventitsiaalkest sisaldab hulgaliselt veresooni ja närve. Vaba välispinnaga kohtades on söögitoru välimiseks kestaks serooskest, mille moodustab mesoteeliga kaetud sidekude. 53. Magu Ühekambriline magu (ventriculus). Seedetrakti laienenud osa, esineb karnivooridel, seal ja hobusel. Histoloogiliselt eristatakse 3 ala: maoläviosa – kardia – pars cardiaca – ühendab söögitoru ja magu maopõhi – fundus ventriculi ja maokeha – corpus ventriculi mao lukutiosa – pars pylorica – liigub toit peensoolde. Lukutis asub lukutisulgur ja see takistab toidu edasipääsu, kuni see ei ole muutnud poolvedelaks kördiks. Maosein on 3-kestaline – limaskest (epiteel, proopia, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, submukoosa), 3-kihiline lihaskest ja serooskest.
Võrkkest on õhuke, pehme konsistentsiga plaat, mille välispind liibub soonkestale, sisemine - klaaskehale. Võrkkesta tagumine suurem pärissoonkestaga külgnev osa sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nim. optiline e. nägemisosa. Eesmises väiksemas ripskeha ja vikerkestaga külgnevas piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole ja võrkkesta seda osa nim. pimedaks. Väljast on võrkkest kaetud epiteeli pigmendikihiga, mis külgneb soonkestaga. Võrkkest koosneb histoloogiliselt 10 rakkude kihist. Olulisemad on kepikeste ja kolvikeste kiht, bipolaarsete ja ganglionirakkude kiht. Võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune, tema tsentraalses osas oleva kollatähni piirkonnas asuvad ainult kolvikesed. Ülejäänud võrkkesta osas, mida enam perifeersemale, seda vähem kolvikesi ning üha suureneb kepikeste arv. Võrkkestas on kolvikesi ~6 miljonit ja kepikesi ~115-120 miljonit. Nägemisnärvi väljumiskohta nim. nägemisnärvi diskiks ja
noksad. Seetõttu nimetatakse neid retseptoreid notsitseptoriteks ning nende poolt aktiveeritavaid närvisüsteeme notsitseptiivseks süsteemiks. Vastavalt nimetatakse notsentsete signaalide vastuvõttu, edastust ja KNSis töötlemist notsitseptsiooniks. Inimese nahas on seni leitud peamiselt notsitseptoreid, mis reageerivad nii mehaanilistele, termilistele kui ka keemilistele ärrititele. Seega on need notsitseptorid polümodaalsed. Unimodaalseid notsitseptoreid esineb inimesel harva. Histoloogiliselt on notsitseptorid vabad mittekorpuskulaarsed närvilõpmed. Notsitseptorite lokalisatsioon kudedes ja vahekord neid ümbritsevate struktuuridega on siiani peaaegu uurimata. Sügelemine ja pruritseptorid ? Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. ? Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. ? Antinotsitseptiivne süsteem ? 4 Endogeensed opioidid toimivad lokaalselt valuvaigistavalt. Beeta-endorfiin/
Seetõttu nim neid retseptoreid notsitseptoriteks nind nende poolt aktiveerivaid närvisüsteeme notsitseptiivseteks süsteemideks. Vastavalt nim notsentsete signaalide vastuvõttu, edastust ja KNSis töötlemist notsitseptsiooniks. Inimese nahas on seni leitud peamiselt notsiseptoreid, mis reageerivad nii mehaanilistele, termilistele kui ka keemilistele ärrititele. Seega on need notsitseptorid polümodaalsed. Unimodaalseid notsiseptoreid esineb inimesel harva. Histoloogiliselt on notsitseptorid vabad mittekorpuskulaarsed närvilõpmed. Notsiseptorite lokalisatsioon kudedes ja vahekord neid ümbritesevate struktuuridega on siiani peaaegu uurimata. Perifeerne sensitisatsioon ja aktivatsioon: Vabanevad rakkudest: histamiin, serotoniin, bradükiniin, prostaglandiinid, K ja H ioonid, leukotrieenid, noradrenaliin, närvikasvufaktor, tsütokiniinid. Notsitseptorid sensibiliseeruvad ja aktiveeruvad. Valuimpulsside perifeerne
Hüpotalamus on seotud järgmiste põhiliste autonoomsetefunktsioonide täitmisega: · Kehatemperatuuri kontroll · Reaktsioon stressile · Vererõhu regulatsioon · Elektrolüütiline kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. Hüpotaalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne.) Hüpofüüs. Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone. Eessagarasse ei tule juhteteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu. Eessagara toomasooned koguvad vere hüpofüüsi varre kapillaaridesse. Hüpofüüsis paiknevate neuronite jätked eritavad sinna hormoone, mida nimetatakse vabastaja hormoonideks e. liberiinideks ja pärssivateks hormoonideks e. statiinideks, ja mis reguleerivad adenohüpofüüsi tööd. Mitmeid eessagara hormoone nim
Hüpotalamus on seotud järgmiste põhiliste autonoomsetefunktsioonide täitmisega: · Kehatemperatuuri kontroll · Reaktsioon stressile · Vererõhu regulatsioon · Elektrolüütiline kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. Hüpotaalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne.) Hüpofüüs. Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone. Eessagarasse ei tule juhteteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu. Eessagara toomasooned koguvad vere hüpofüüsi varre kapillaaridesse. Hüpofüüsis paiknevate neuronite jätked eritavad sinna hormoone, mida nimetatakse vabastaja hormoonideks e. liberiinideks ja pärssivateks hormoonideks e. statiinideks, ja mis reguleerivad adenohüpofüüsi tööd. Mitmeid eessagara hormoone nim
· Haugi lümfosarkoom Haugi lümfosakroomi iseloomustab hallikasroosade, osaliselt punaste kasvajaliste vohandite esinemine kala kerel,peas ja uimedel. Kujult on need enamasti ovaalsed ja võivad kasvada kuni 5 x 10 cm suurusteks, neid võib olla üks või mitu(foto9). Lümfosarkoomi on leitud kolmeaastastel ja vanematel haugidel. Eesti vetes on lümfosarkoomi sageduseks selle haiguse esinemise kõrgaegadel hinnatud 1..6 % , tugevasti reostatud piirkondades enamgi. Histoloogiliselt eristatakse haugil (Esox lucius) vaadeldava patoloogia raamides kolme tüüpi lümfoomi, millest kahe puhul on kirjeldatud infiltreerumist skeletilihastesse, kus ta põhjustab lihaskiudude degeneratsiooni. Lümfosarkoom haarab ka siseelundeid ning haigus ning haigus lõpeb enamasti kala surmaga. Kuigi lümfosarkoomi on haugil leitud sagedamini enamreostunud rannikuvetest, ei peeta reostust selle haiguse esmaseks põhjustajaks
nende toimet. · Neerupealise koor. Neerupealise koor- ja säsiollus. Neerupealised paarilised kehakesed neerude ülaosas. Koosneb 1)koorest (pindmine kiht koosneb väikestest rakkudest), seal moodustuvad aldosteroon, kortisoon ja hüdrokortisoon. 2) säsist (sisemus- areneb välja samast embrüonaalsest algest, millest tulenevad sümp.NS postganglionaarsed neuronid), siin moodustuvad adrenaliin ja noadrenaliin. Neerupealise koore jagunemine kolmeks üksteisest histoloogiliselt ja funktsionaalselt erinevaks tsooniks ja neis produtseeritavad H-d. Koorel eristatakse 3 kihti. Neis kihtides (kortikosteroidid neerupealise koore hormoonide ühine tunnus on keem.strukt järgi on nad steroidid) paiknevad rakud produtseerivad erinevaid hormoone ja nende talitl. on erinevalt reguleeritud: *Pindmine õhuke rakkude kiht neerupealise pinnal. Siin sünteesitakse mineraalkortikoide (org elektrotsüütide ja veevahetuse reg.), olulisem aldosteroon. See
tunneb bioloogilise ja kognitiivse reservi käsitlusi Aju (bioloogiline) reserv – suutelisus vastu seista vanusega seotud bioloogilistele muutustele ja kahjustustele. Hüpotees, et kahjustused peavad ületama teatud künnise, et nende mõju kliiniliselt avalduks. See seletaks, miks osadel inimestel nt toimetulekuoskuste osas ja kliiniliselt vanemas eas dementsus ei avaldu, kuigi lahanguandmetel saab seda hiljem histoloogiliselt diagnoosida. Kognitiivne reserv – vastupidavus neuropatoloogilistele kahjustustele, suutlikkus kognitiivset töötlust optimeerida erisuguste närvivõrgustike või alternatiivsete strateegiate kasutamise teel. Sõltub: - võimekuse tase lapseeas (premorbiidne IQ) - haridustase – haridustee pikkus ja kõrgemate haridustasemete omandamine - töökeskkond ja ametiala - vabaaja tegevused – vaimne stimulatsioon - kirjaoskus, lingvistilised võimed - sotsiaalne tugivõrgustik
Adventitsiaalkest Adventitsiaalkesta moodustab kohev sidekude Ühest küljest ühenduses söögitoru lihaskestaga, teiselt poolt seotud söögitoru naaberelunditega Sisaldab hulgaliselt pikisuunas kulgevaid veresooni ja närve Vaba välispinnaga kohtades (kõhuosas) on välimiseks kestaks serooskest, mille moodustab mesoteeliga kaetud sidekude MAGU Koduloomadel on ühekambriline magu v.a mäletsejalised, kelle magu on mitmekambriline Histoloogiliselt eristatakse ühekambrilises maos läviseosa, maopõhja ja lukutiosa Mao limaskest moodustab volte Mao näärmete grupiviisilisest paigutumisest tingituna eristatakse limaskestas kumeraid välju ja maolohukesi Limaskesta katab näärmeline ühekihiline prismaatiline epiteel ja rakkude apikaalne osa sisaldab lima Lihttubulaarsed maonäärmed avanevad maolohukestesse ja neis eristatakse kitsust, kaelaosa ja põhjaosa
· Haugi lümfosarkoom Haugi lümfosakroomi iseloomustab hallikasroosade, osaliselt punaste kasvajaliste vohandite esinemine kala kerel,peas ja uimedel. Kujult on need enamasti ovaalsed ja võivad kasvada kuni 5 x 10 cm suurusteks, neid võib olla üks või mitu(foto9). Lümfosarkoomi on leitud kolmeaastastel ja vanematel haugidel. Eesti vetes on lümfosarkoomi sageduseks selle haiguse esinemise kõrgaegadel hinnatud 1..6 % , tugevasti reostatud piirkondades enamgi. Histoloogiliselt eristatakse haugil (Esox lucius) vaadeldava patoloogia raamides kolme tüüpi lümfoomi, millest kahe puhul on kirjeldatud infiltreerumist skeletilihastesse, kus ta põhjustab lihaskiudude degeneratsiooni. Lümfosarkoom haarab ka siseelundeid ning haigus ning haigus lõpeb enamasti kala surmaga. Kuigi lümfosarkoomi on haugil leitud sagedamini enamreostunud rannikuvetest, ei peeta reostust selle haiguse esmaseks põhjustajaks
Tunneb bioloogilise ja kognitiivse reservi käsitlusi - Bioloogiline – suutelisus vastu seista vanusega soetud bioloogilistele muutustele ja kahjustustele. Hüpotees et kahjustused peavad ületama teatud künnise e tnende mõju kliiniliselt avalduks o Selgitaks miks osadel inimestel nt toimetuleku oskuste osas ja kliiniliselt vanemas eas dementsus ei avaldu kuigi lahangu andmetel saab hiljem histoloogiliselt diagnoosida. - Kognitiivne – vastupidavus neuropatoloogilistele kahjustustele, suutlikkus kognitiivset töötlust optimeerida erisuguste närvivõrgustike või alternatiivste strateegiate kasutamise teel. Tunneb kognitiivse rehabilitatsiooni põhimõtteid ja peamisi töövõtteid - Eesmärk toetada ja suurendada patsiendi võimekust ja infotöötlust läbi efektiivsete strateegiate õpetamise ja harjutamise et tagada võimalikult turvaline, produktiivne ja sõltumatu toimetulek.
·Hüpotalamuson seotud järgmiste põhiliste autonoomsete (vegetatiivsete) funktsioonide täitmisega: kehatemperatuuri kontroll, reaktsioon stressile, vererõhu regulatsioon, elektrolüütide kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. ·Hüpotalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne). ·Hüpofüüsi (HF) eessagar (adenohüpofüüs) tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone ·Eessagarasse ei tule juhteteid HT-st, regulatsioon toimub vere kaudu. Eessagara toomasooned koguvad vere HF varre kapillaaridest. HT paiknevate neuronite jätked eritavad sinna hormoone, mida nimetatakse vabastajahormoonideks e liberiinideks ja pärssivateks hormoonideks e statiinideks, ja mis reguleerivad adenohüpofüüsi tööd. ·Mitmeid eessagara hormoone nim tropiinideks, mis edendavad tesiste elundidte kasvu,
kui bakteri välismembraan on intaktne. Kui bakteri välismembraan kuumuse või antikehade poolt kahjustub, siis tapetakse bakter ära ka. 6-8 h pärast rakku sisenemist reorganiseeruvad EBd suurteks 800…1000 nm RBdeks. RBd on võimelised sünteesima oma DNA, RNA, valku. Klamüüdiad on energiaparasiidid – kasutavad peremehe ATPd, mõned tüved vajavad ka aminohappeid. RBd paljunevad pooldumisel, see toimub 18…24 h. Histoloogiliselt on fagosoom RBdega nähtav, nimetatakse inklusiooniks. Umbes 18…24 h pärast infektsiooni algab RBde muutumine EBdeks, vahemikus 48…72 h rakk rupteerub, vabastab infektiivsed EBd. Chlamydophila pneumoniae Levib hingamisteede sekreetidega, loomset reservuaari leitud ei ole. On inimese patogeen. Oluline bronhiidi, pneumoonia, sinusiidi tekitaja. Infektsioonid on ilmselt tavalised, enamasti esinevad täiskasvanutel. 50% inimestest on seroloogiliselt näidatav varasem infektsioon
· Neerupealise koor. Neerupealise koor- ja säsiollus. Neerupealised paarilised kehakesed neerude ülaosas. Koosneb 1)koorest (pindmine kiht koosneb väikestest rakkudest), seal moodustuvad aldosteroon, kortisoon ja hüdrokortisoon. 2) säsist (sisemus- areneb välja samast embrüonaalsest algest, millest tulenevad sümp.NS postganglionaarsed neuronid), siin moodustuvad adrenaliin ja noadrenaliin. Neerupealise koore jagunemine kolmeks üksteisest histoloogiliselt ja funktsionaalselt erinevaks tsooniks ja neis produtseeritavad H-d. Koorel eristatakse 3 kihti. Neis kihtides (kortikosteroidid neerupealise koore hormoonide ühine tunnus on keem.strukt järgi on nad steroidid) paiknevad rakud produtseerivad erinevaid hormoone ja nende talitl. on erinevalt reguleeritud: *Pindmine e. päsmastsoon õhuke rakkude kiht neerupealise pinnal. Siin sünteesitakse mineraalkortikoide (org elektrotsüütide ja veevahetuse reg.), olulisem aldosteroon. See stimuleerib
mittesöödavat, nuusutab palju. Stereotüüpne ja Igasuguse väljakutse korral ärgastub koorealune ja võtab juhtimise suuresti üle – siinne vaade perseveratiivne käitumine-imiteerimine. Muutunud homoseksuaalseks, hüperseksuaalne. on mandelkehakeskne. Mida peab emotsioonideuurija selliste juhtumitega peale hakkama? Mandelkeha koosneb mitmest histoloogiliselt ehituselt erinevast tuumast. Laiendatud limbiline süsteem: sisaldab mandelkeha ja prefrontaalkoort. Kuidas mandelkeha juhib emotsioone? Kõik käib läbi mandelkeha ehk amygdala. “… too little emotion has profoundly deleterious effects on decision making; in fact too little
annaabi.ee 
