HELLA WUOLIJOKI Üldine • Ella Marie Murrik(1908) • 21.07.1886 – 02.02.1954 • Taagepera vald Helsingi • Kirjanik ja ühiskonnategelane Elukäik • Lapsepõlv Eestis • 1904 läks Soome • 1908 lõpetas Helsingi ülikooli(folkloristika, ajalugu, esteetika) • Abiellus Sulo Vuolijoega • Lahutus 1923 • Perekonna nimi W-tähega Tegevus ühiskonnaelus • 1920-ja 30ndatel lõi kaasa Soome poliitikas • Toetas vasakpoolset liikumist • Salajased kontaktid Tšekaaga • Soome politsei süüdistused; 1943 arreteeriti • 1944 vabanes vanglast • Soome parlamendi liige • 1945-47 Yle raadio peadirektor Looming
Jakob Hurt Jakob Hurt (1839 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis. Sai 1886 Helsingi ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud juba üliõpilasena "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas
eestisõbralikud muulased. Rääkides Ärkamisajast peetakse silmas aga 19. sajandi keskpaigas alguse saanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aega. Ajast, mil hakkas ilmuma meie esimene eestikeelne ajaleht ,,Perno Postimees" ja loomulikult ajast, mil koostati eesti rahvuseepos Kalevipoeg. Selle ajastu ühed märkimisväärseimad isikud on vaieldamatult ühiskonnategelane, vaimulik ja eesti rahvaluule- ning keeleteadlane Carl Robert Jakobson (tuntud pseüdonüümi all kui C. R. Linnutaja), kes oli pedagoog, kirjanik, publitsist kui ka eesti ühiskonnategelane. Neid mõlemaid ühendab hindamatu panus Eesti kultuuri, kui ka näiteks see, et mõlemad härrad olid Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi ametit pidada. Venestuse juures oli positiivne see, et see lõi eelduse revolutsioonilise liikumise tekkeks ülikoolis, keisri vastu usalduse kadumine.
ARTUR KAPP Koosta helilooja Artur Kapi kohta CV! Nimi: Artur Kapp Sünniaeg ja – koht: 28.02.1878, Suure-Jaani Surmaaeg ja – koht: 14. jaanuar 1952 Suure-Jaan Helilooja vanemad ja vanavanemad: Vanemad: Isa - koolmeister ja ühiskonnategelane Joosep Kapp Ema- sakslanna, Gertrud von Ruckteschel Vanavanemad: Perekonnaseis: Abielus Lapsed: Poeg - helilooja Eugen Kapp Hariduskäik: 1891- 1900 Peterburi konservatoorium Muusikaline haridus: Muusikalise ettevalmistuse sai oma isalt 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis Helilooja tähtsamad õpetajad:
Koos venna Ambrosiusega maalis Jan maastikke, vaikelusid, allegoorilisi ja teisi kompositsioone �lima detailirohkusega. Isa surma j�rel asus Jan juhtima tema ateljeed Antwerpenis. Peagi omandas ta kunstnikuna silmapaistva positsiooni, astudes 1625. aastal Antwerpeni kunstnike P�ha Luuka gildi liikmeks. Aastal 1630 sai temast Antwerpeni retoorikakoja �De Violieren� ja P�ha Luuka gildi dekaan. Jan Brueghel nooremast sai k�rgelt austatud ja lugupeetud �hiskonnategelane. Tema h�mmastavast mitmek�lgsusest pajatab kunstniku p�evik, mille avaldasid J. Denuce ja M. Vaes, ja mida Jan Brueghel oli kohatise regulaarsusega pidanud. Muuhulgas t�itis kunstnik ka Prantsuse �ukonna tellimusi, maalides 1630 � 1631 pildits�kli Aadama loo teemal. Samuti on teada, et 1651. aastal t�itis ta Austria �ukonna tellimusi. Jan Brueghel noorema parimateks t��deks tema v�rvikas loomingus peetakse suureformaadilisi maastikumaale.
annaabi.ee 
