Põlva ühisgümnaasium 9.a klass Naised ühiskondlikus elus Referaat Aviva Vigel Juhendaja: Liia Vijand Põlva 2006 FEMINISM Feminism oli algselt vaid poliitiline liikumine, mis nõudis ühiskonnas naistele meestega võrdseid õigusi. Feministlikku liikumist peetakse 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi fenomeniks. Selle perioodi vältel liikumine on läbinud kaks erakordset tõusu, mis on tuntud esimese ja teise laine nimede all. Esimene laine (1880 -1920)
Naised ühiskondlikus elus Naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus -said valimisõiguse -töötasid sõjatehastes -nõudsid endale meestega võrdseid õigusi -olid edukad paljudel aladel -õppisid ära suitsetamise -paljudes maades nähti naisi eelkõige pereemadena Nõukogude perioodil hakati rõhutatult esile tõstma naiste ja meeste võrdsust, mitte võrdväärsust või võrdõiguslikkust. Proletariaadi diktatuuri põhises riigis kuulus eriline au naistöölistele, kes pidasid mehelikke ameteid, nagu
Naised ühiskondlikus elus Viktoria Plotnikova, Jessica Pentsop 9.c Sissejuhatus ● Naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus ● Naiste õiguste laienemine ● Naised eesti parlamendis ● Mood ● Ülesanne klassile ● Naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus ●Naised said valimisõigusi ●Töötasid vabrikutes (sõjavabrikutes) ●Nõudsid võrdsed õigused meestega ●Olid edukad paljudel aladel ●Paljudes maadel naisi nähti pereemadena Pilt Naiste õiguste laienemine ● Naised said ülalpidamise (1922) ● Naine sai õiguse omada (1926) ● Margaret Bonfield (1929) ● Naised said täielikult käsutada oma vara(1935) Pilt Naised Eesti parlamendis ● Anvelt Ostra
1. 19. sajandi poliitilised ideoloogiad Liberalism-Maailmavaade ja poliitline õpetus, mis rõhutab üksikisiku vabadust ja vastutust Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes. 2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab võimu parlamendiga
hisvrtustest teaduslikum on kodanikkond, seda paremini suudab riik vastu seista sedalaadi vaenulikule mjutustegevusele, mis vib ulatuda varjatud propagandast kuni otseste terroriaktideni. Oleks hea ja vga vimas, kui kik kodanikud - nagu antiikaegsed kreeklased - osaleksid oma riigi sjalisees kaitsmises, mis rahuajal thendab sjalise valmisoleku tootmist. Paraku pole see kigil tervislikel vi muudel phjustel vimalik. Kuid oma panuse riigi julgeolekusse annab ka kodanik, kes aktiivselt osaleb hiskondlikus elus, avaldab arvamust, seisab oma iguste eest, maksab korralikult makse ja kib valimas. Oluline on lojaalsus Eesti riigile ja selle phiseaduslikule korrale ning aktiivne osalemine hiskonnaelus. Mina kui kodanik peaks riigi valitsemises ilmnevaid vigu julgelt kritiseerima, sest avalik arutelu nende asjade le aitab riigivalitsemist parandada. Aga sellejaoks ei tohiks piirduda ainult ksimusega "mis on halvasti?", vaid ksides "kuidas saaks paremini?". Kodanikkond, kes usaldab oma riiki ja usub
Prantsusmaal. Erinevalt nidendeist on enamik tema romaane silitanud populaarsuse tnapevini. Thtsaimad neist on: "Jumalaema kirik Pariisis", "Mees, kes naerab", "Tapakirve aastal" jne.Tema loomingut iseloomustavad konrastid: kontrastselt on esitatud tegevuspaigad, kontrastid tegelaste iseloomudes ja nende arenemises, kontrastid episoodides. 1860-ndate aastate romaanides kerkib esile titaanlik isiksus, ksikisiku vitlus mingi vlise juga. Oma romaanides ei pa ta sgavalt analsida hiskondlikus elus toimuvat. Ta pab testada, et sotsiaalne probleem lahendatakse siis, kui on lahendatud moraaliprobleem. Ometi on romaanis eepilis-hiskondlik taust: Hugo viib oma tegelased lbi kiki vapustuste, mis Prantsuse hiskonda tol ajal murranguliselt kujundasid.
Eesti rahvuslike sotsialistide vaated Venemaa sotsiaaldemokraatide vaadetest? Idee jõudis Eestisse tänu balti-saksa haritlastele ja vene tsaarivalitsusele, kes saatis suurtes keskustes tabatud sotsialistid meest parandama väiksematesse provintsidesse: tööstustöölised Tallinna ja üliõpilased Tartusse. Venemaal oli sotsialism keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt. Eestis propageeriti demokraatiat. 4.Andke hinnang ajalehtede tähtsusele Eesti 20.sajandi alguse ühiskondlikus elus. Ajalehed olid üheks suureks inimeste mõjutajateks. Ajalehe abil kutsuti kaasmaalasi kaasa elama. 5.Miks võib väita, et 1905.aasta alguseks oli ühiskonnas kujunenud kriis? Kriis lõi kõik suhted sassi. Kriisi teket mõjutas Vene-Jaapani sõda, kus Venemaad häbistati. 6.Miks võib 1905.aastat nimetada üheks Eesti ajaloo pöördepunktiks? Sellel aastal oli Verine Pühapäev e rahumeelse demonstratsiooni tulistamine- see vallandas protestimeele Venemaal, protestid jõudsid ka Eestisse
raudteed sidusid Eestit Venemaaga, Lätiga ja sisekubermangudega, kiirenes kaubandus 5.Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele? -2p USAst tuli odav vili, seega vilja hind langes ning enam ei olnud intensiivsel tervailjakasvatusel mõtet- loomakarjakasvatuse tähtsusest oli tingitud ka söödateravilja-, heina- ja kartulikasvatuse levik 6.Anna hinnang ajalehtede tähtsusele Eesti 20.saj. alguse ühiskondlikus elus. Too ka näiteid.-4p Oluline, haris rahvast, pani neid mõtlema ja küsima, seisukohti võtma. Nt. Postimees (Jaan Tõnisson) - rõhutas rahvuslikku iseolemist ja eneseteadvust, kui ei saa kaasa rääkida poliitikas, tuleb edendada kultuuri ja rahva vaimu, leht viis eestluse tõusuajastusse (Tartu Renessanss), eesti keele propageerimine, kodus keele õpetamine, Postimees muutis suhtumist, et eesti keel on matslik.
tarbeesemete soetamine.) kus ja millal see kujunes 1950.-1960. aastail ; lääneriikides. millised probleemid ja miks tabasid arenenud riike 1970. aastail Ülemaailme majanduskriis, mille muutis hullemaks ka tekkinud energiakriis, tänu millele oli tootmine raskendatud. Energiakriis oli seotud naftat tootvate riikide otsusega tõsta järsult maaõli hindu. millised muutused toimusid 1970. aastail arenenud riikide majanduslikuks ja ühiskondlikus arengus Tänu energiakriisile võeti kasutusele leiutised, mis võimaldasid tootmist automatiseerida; toimus miniprotsessorite kasutuselevõtt, mille abil asuti välja töötama uudseid ja täiuslikumaid arvuteid. Arenenud riigid hakkasid liikuma infoühiskonna suunas. miks ja kuidas laienes demokraatia 20. saj. II poolel Enamikes riikides, peale sõda, taastati demokraatlik riigikord. Mõisteti, et demokraatiat tuleb kaitsta
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus. Euroopas tekkinud huvi väikerahvaste vastu , Pärisorjuse kaotamine, eneseteadvuse kasv, Eesti haritlaste teke, Eesti ala majanduslik arenemine, tööstuslik areng, Vallakogukonna teke oma algatuslik organiseerumine, Kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjanduse areng). TÄHTSUS: Kultuuriline ärkamine, kultuuritähtsuse kujundamine 2. Tähtsamad eestvedajad: Johann Voldemar Jannsen - asutas esimese eestikeelse nädalalehe ,,Perno Postimees" (1857), milles äratas rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga. Rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed, kritiseeris ümberrahvastumist, tõstis oma eestlust esile, tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869). Lydia Koidula - kirjutas rahvuslikel (ärkamisaja) teemadel, töötas isa (Jannse...
Toimusid muutused ka naiste soengutes. Moes olid l?hikesed juuksed, vaid m?ned j? id pikkade juustega. Terve k?mnendi jooksul, kui inimesed iga p?ev tegid otsustavaid samme, levis kuuldusi, et l?hikesed juuksed l?hevad moest v?lja.See tekitas probleeme. J?tkuvate kahtluste t?ttu valmistasid juuksurid nii l?hikese kui pika soenguga parukaid, nii et naised v? sid tunda end pisut rahulikumalt.1925. aastal muutus k?ttesaadavaks ka juuste lokkimine t?nu elektrilokkide leiutamisele. Naised ?hiskondlikus elus Naiste ?igused ?hiskonnaelus aina suurenesid.S?ja ajal tehtud t?? t?ttu v?is julgelt ? elda, et naised saavad mehi asendada.Sellel ajal, kui mehed olid s?jas pidid naised tegema nende t?id.T?epoolest naised muutusid v?ga tugevteks.See t?stis ka naiste enesehinnangut. Naised hakkasid n?udma meestega v?rdseid ?igusi.Nad tahtsid sama moodi nagu mehed t?? tada ja raha teenida ning otsustada t?htsate k?simuste ?le.P?rast s?da oli palju mehi surnud ning tekkis meest??tajate puudus
aastal? 8. Mis toimus:28.06.1914, 28.07.1914, veebr - märts 1917, okt -nov 1917, 11.11.1918, 1918-1920 9. Miks Itaalia hakkas sõjas võitlema Antandi poolel aga Bulgaaria ja Türgi Keskriikide poolel? Põhjendage vastust! 10. Kuidas muutus taktika I maailmasõja ajal? Tooge näiteid, millised tehnilised uuendused seda võimaldasid? 11. Mis muutused tõi I maailmasõda kaasa majanduses? 12. Mis muutused tõi I maailmasõda kaasa ühiskondlikus elus? 13. Mis muutused tõi kaasa I maailmasõda inimeste igapäevaelus? 14. Millised traditsioonilised väärtused sattusid I maailmasõja ajal kriisi? 15. Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas I maailmasõja järel? Kas pidada seda positiivseks või negatiivseks muutuseks? 16. Miks Saksamaa sai I maailmasõjas lüüa? 17. Miks I maailmasõda kestis nii kaua? 18. Miks lagunesid sõjaga Türgi ja Austria- Ungari impeerium , mitte aga Prantsusmaa ja