saatel. Teadussaavutused, usund ja kiri Maiade peamiseks teadussavutuseks oli kalender, nende elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt välja arvestatud kalendri järgi. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalate ohverdamine, ohverdati ka inimesi. Inimesi ohverdati jumalatele mitmel puhul : templite rajamine, tähtsamad pidustused, surm ja sõda. Maiad kasutasid hieroglüüfkirja, mida kasutati raidkirjade jäädvustamiseks ehitistele, paberist või pargitud hirvenahast raamatutes. Asteekide peamiseks teadussaavtuseks oli päikesekalender. Asteekide religioonis mängis samuti tähtsat rolli ohverdamine, toodi inimohverid mõlemale jumalale. Ohvritel lõigati püramiidi tipus süda seest, löödi pea maha ja nende kehad heideti treppidest alla väljakule. Suurimad rituaalid toimusid iga 52 aasta tagant. Asteekidel oli kirjaks piltkiri. Inkade religioonis kaasnesid kuninga matustega inimohvrid
mitmekordseid rõivaid. Põlisameeriklased valmistasid riideid ümbusest leiduvast taimsest ja loomsest materjalist. Karibu, hüljes, jääkaru karusnahad; hirv ja piison rõivaste materjal; puuvill, nahk ja taimsed kiud smauti rõivad. Veel valmistati riideid/riiet jänesenahkadest, taimekiududest, nõgestest ja elupuu koortest. Niidi asemel kasutati kõõluseid ja soolikaid. Nööpide asemel oli luust või pidust kiile. Pidurõivad olid meestel ja naistel pehmest hirvenahast, mis olid kaunistatud narmaste ja orsioniokastest tikanditega. Sõdalased ehtisid end kotkasulgedest peaehisega. Kotkasuled näitavad erilist vaprust ja jutustavad vägitegudest käsivõitlustes. Vapruse märgiks kannavad sõdalased ka grislikarude luust tehtud "vesti". Pidude korral kaunistati nägu ja keha ka maalingutega. Värvid olid taimedest tehtud. 2.2 Toit Toiduotsingud sundisid indiaanlaseid rändama varakevadest kuni hilissügiseni ühest paigast teise. Nad olid osavad kütid
Talvel kanti karvaseid sõbasid, tekke ja mitmekordseid rõivaid. Rõivaid valmistati materjalidest, mida ümbruskond pakkus loomadelt saadi rõivasteks nahka, kõõluseid niidi ja luid nõelte valmistamiseks. Kirdeosas jätkus ühest põdrast kehakatte saamiseks, aga Suures Nõos vajati ühe mehe rõivastamiseks sadat jänesenahka. Kus jahiloomi nappis, kudusid naised taimekiududest, ka nõgestest ja elupuukoorest, riiet. Nii mehed kui ka naised kandsid pehmest hirvenahast pidurõivaid, mis olid kaunistatud narmaste ja ursoniokastest tikandiga. Sõdalase maani sabaga peaehist kaunistavad kotkasuled ja nirginahad. Suled jutustavad mehe vägitegudest käsitsivõitluses. Preeriaindiaanlaste naised õmblesid pehme või kõva tallaga mokassiine ja kaunistasid neid värvitud ursoniokaste ja keeruka helmestikandiga. Pidulikud sündmused Põlisameeriklased said paljudest pidupäevadest rõõmu tunda. Nad pühitsesid kõiki inimelus
Talvel kanti karvaseid sõbasid, tekke ja mitmekordseid rõivaid. Rõivaid valmistati materjalidest, mida ümbruskond pakkus loomadelt saadi rõivasteks nahka, kõõluseid niidi ja luid nõelte valmistamiseks. Kirdeosas jätkus ühest põdrast kehakatte saamiseks, aga Suures Nõos vajati ühe mehe rõivastamiseks sadat jänesenahka. Kus jahiloomi nappis, kudusid naised taimekiududest, ka nõgestest ja elupuukoorest, riiet. Nii mehed kui ka naised kandsid pehmest hirvenahast pidurõivaid, mis olid kaunistatud narmaste ja ursoniokastest tikandiga. Sõdalase maani sabaga peaehist kaunistavad kotkasuled ja nirginahad. Suled jutustavad mehe vägitegudest käsitsivõitluses. Preeriaindiaanlaste naised õmblesid pehme või kõva tallaga mokassiine ja kaunistasid neid värvitud ursoniokaste ja keeruka helmestikandiga. Pidulikud sündmused Põlisameeriklased said paljudest pidupäevadest rõõmu tunda. Nad pühitsesid kõiki inimelus
Jäämees e Ötzi. Leiti alpidest 1991. a, 3210 m kõrguselt. Kaasas oli vaskkirves. Uurimust juhtis K Spindler. Jäämees oli u 5300 a vana, laip oli mumifitseerunud. Uurimisgrupis oli 147 teadlast eri aladelt. Mehega olid kaasas erinevad puust, luust, nahast jms esemed, mis sellest ajajärgust pole kuskil mujal säilinud. Oli 7 eri rõivastuseset, 20 varustuse osa. Tal oli mitmeid vigastusi, vasakul oli kolm roiet murdunud. Oluliseim riietusese oli vöö, vöö küljes oli hirvenahast kotike taelatüki ja tulekivitükkidega (väga oluline). Vöö küljes olid ka nahast püksid. Pealisrõivad koosnesid samuti nahast, kõige peal oli kõrkjatest keep, mis pidas hästi vett. Oli kaks kasetohust topsikut ja jugapuust õng, palju nooli ja nooleotsi. Seljakott oli nahast ja vitstest raamiga. Jalatsid eri loomanaha tükkidest, tagaotsas rohi. Tähtsaim relv oli vasest kirves, kinnitatud varre külge, ja tulekivist nuga. Noa peal leidus inimverd, mis polnud tema enda oma. Teda on
annaabi.ee 
