Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
64. Surusääsklased - Magevee põhjaloomastikus, vastsed paar mm kuni paar cm pikkused,
silinderja pehma kehaga, kõva peakapsel, tõeliste jalgadeta, paar ebajalga.tegutsevad
põhjasettes, taimedel mudatorukestes, vees liiguvad küljelt küljele viseldes, mitut värvi, osad
punased, mitmsugused toitumisviisid. Nukk liikumisvõimeline, ujub kestumiseks pinnale,
valmikud ei toitu, ainult parvlevad vee või kalda kohal, emased munevad vette ja surevad. N:
harilik surusääsk e.tümmisääsk, hironomiid. Pistesääsklased N: hallasääsk, laulusääsk.
65. habesääsklased, kihulased, pistesääsklane, surusääsklased
66. Klaasiksääsk elab järvede sügavamates, hapnikuvaestes veekihtides, öösel käib
ülalpool hingamas. Paarilised õhupõied kere ees- ja tagaosa. Pistesääsklased on laialt levinud
ja arvukad siseveekogudes, kus pole palju kalu.
67. Lutikad Eritiivalised, nimtus tuleneb nende eestiibade ehitusest, eesosa paks, tagaosa
annaabi.ee 
