", kirjutatud aastail 1893-96. Raamatu edu tõi talle rahvusvahelise kuulsuse, ning teosest loodi mitmeid teatritükke, oopereid ning filme (esimest korda jõudis kinolinale 1913 aastal). ,,Quo Vadis?" jutustab Püha Peetruse loo Roomasse kristliku koguduse loomisest Nero valitsuse ajal. Teose peategelaseks on Marcus Vinitius, väljamõeldud tegelane, ajaloolise tegelase Marcus Vinitiuse poeg. Lugu keskendub Vinitiuse ja noore kristlase Lygia armuloole, jutustades seeläbi Nero hirmuvalitsusest, kristlaste ja Püha Peetruse tagakiusamisest ja Rooma suurest tulekahjust 63 pKr. Teos algab Vinitiuse onu, Petroniuse tutvustamisega. Petronius (ajalooline isik) on teose läbiv tegelane, Nero lähikondlane, ning usaldusisik. Ta on Rooma rahva poolt armastatud, ning kasutab igal võimalusel keisri malbet mahategemist ja meelitamist, et Nerot manipuleerida, ning seeläbi oma tahtmine saavutada. Petronius hoiab, kaitseb, aitab ja annab nõu Vinitiusele igal teemal. Petronius
ära andma sõrmkübara täie kulda. Seda nõuet oli võimatu täita, kuid "patustajaid" karistati poomise või käe otsastraiumise abil. Parem ei olnud ka nende kohalike saatus, kes saadeti Hispaaniasse orjadeks. Paljud neist surid ookeani ületamisel.Hispaaniasse sõitvatel alustel olid ka mõned illusioonides pettunud ümberasujad, kellel lubati kodumaale tagasi minna. Vähimagi kullata taskus kodumaale naasnud hispaanlased jutustasid Kolumbuse hirmuvalitsusest ja julmustest, mis olid La Isabelas igapäevased. Jutud jõudsid ka kuningapaari kõrvu.Kui Kolumbus 1496. aastal taas kord Hispaaniasse naases, avastas ta, et tema kui riigi uhke poja staatuse sära oli tuhmunud. Tema koloonia oli samal ajal täielikult hävinemas. Hispaanlased tegid kohalike vastu ühe karistusekspeditsiooni teise järel, samas üksteisega võimu ja vähese toidu pärast võideldes. 1497. aasta mais jõudsid rahutused kõrgpunkti
teooria?) 6.Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest. Iga inimene on kordumatu indiviid ja oma individuaalsete oskuste arendamiseks on armastus ühel ajal nii eelduseks kui tulemuseks. Armastus on terviklik ja väljendub kõigis meie meelelistes tunnetes, ka seksuaalsuse. Armastus on kõrgem kui riik, seega peab riik seda austama, samas peab ka riik taotlema kodanike armastust ja seega loobuma hirmuvalitsusest. Au 1.Aristoteles aust ja eneseväärikusest * Au on loomutaiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele.* Au saab pohineda ainult voorusel. Aust endast tuleb hoolida moodukalt.* Eneseväärikus taielik loomutaius enese suhtes.* Enesevaäärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline.* Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures koige rohkem *2
Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti. Tallinna vallutamine augustis 1941. See kõik suurendas eestlaste meelepaha Nõukogude võimu vastu. Kui 22. juunil 1941 puhkes sõda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel, hoogustus metsavendade tegevus. Esimeste kokkupõrgetega Eesti partisanide ja Punaarmee üksuste vahel algas Suvesõda. Kui Saksa väed jõudsid Eesti aladele, võeti neid vastu kui vabastajaid, kuna valdav enamik eestlastest nägid sakslastes vabastajaid bolsevistlikust hirmuvalitsusest. Sõdurid Narva rindepiirkonnas tankiga Tiger I. Pärast Suvesõja võitu astusid paljud eestlased 19411944 vabatahtlikena Saksa sõjaväkke ja Relva-SS-i. Paljud neist tahtsid isiklikult bolsevikele kätte maksta hukatud või Siberisse küüditatud lähedaste eest. Seda võimendas Saksa poliitika, mis toonitas, et Eesti iseseisvuse taastamine on tulevikus võimalik, kui Eesti ja eestlased annavad piisava panuse võitluses bolsevismi vastu.
Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti. See kõik suurendas eestlaste meelepaha Nõukogude võimu vastu. Kui 22. juunil 1941 puhkes sõda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel, hoogustus metsavendade tegevus. Esimeste kokkupõrgetega Eesti partisanide ja Punaarmee üksuste vahel algas Suvesõda. Kui Saksa väed jõudsid Eesti aladele, võeti neid vastu kui vabastajaid, kuna valdav enamik eestlastest nägid sakslastes vabastajaid bolševistlikust hirmuvalitsusest. 22 Pärast Suvesõja võitu astusid paljud eestlased 1941–1944 vabatahtlikena Saksa sõjaväkke ja Relva- SS-i. Paljud neist tahtsid isiklikult bolševikele kätte maksta hukatud või Siberisse küüditatud lähedaste eest. Seda võimendas Saksa poliitika, mis toonitas, et Eesti iseseisvuse taastamine on
üle valitsemisega hakkama. ,,Head" riigid ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu indiviid. Oma individuaalsete oskuste arendamiseks on armastus korraga nii eeldus kui tulemus. Armastus on terviklik ja väljendub kõigis meelelistes tunnetes, ka seksuaalsuses. Armastus on kõrgem kui riik, seega peab riik armastust austama (lubama abielulahutust), taotlema kodanike armastust ja loobuma hirmuvalitsusest. Armastus eksisteerib ainulaadsete inimeste vahel, mis seob kogu loodust ja inimkonda. Armastus on riigi kui kunstliku moodustise vastane, selle asemel nõutakse loomulikku ehk armastusel põhinevat kogukonda. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Aristoteles: õnne keskne küsimus on ,,kuidas peaksin elama?", mis puudutab eesmärke. Õnn on lõppeesmärk, sest teeme kõike, et olla õnnelikud. Õnn on tegutsemisvõime, midagi aktiivset. Voorus on õnne paratamatu eeltingimus
annaabi.ee 
