edasi ka lastele. Mina arvan,et kui inimesed on otsustanud endale lapse muretseda siis peaks nad selleks kindlasti vaimselt valmis olema. Inimene peaks teadma, kes ta on ja millesse ta usub, siis suudab ta ka oma lapsele õigeid väärtusi edasi anda. Arvatakse,et kristlikus peres kasvavad lapsed on kõige õigemas ja paremas keskkonnas. Sest neid kasvatatakse teadmises,et jumal näeb ja kuuleb kõike. Inimese jaoks, kes ise ei ole sealt keskkonnast pärit, võib tunduda selline tegeuviis hirmutamisena. Mis näitab meile jällego seda,et me mõjutame igatmoodi ühiskonda, kas me seda tahame või mitte. Vanemate meeleheks on laps kuni teatud eani täiesti mõjutatav, seega on hooldaja ülesanne süstida lastele niipalju headust, mõistmist ja empaatiat kui võimalik. Väljas pool kodu inimlikkuse tutvustamine on keerulisem kui tundub. Kuna laps siiski tuleb kooli juba eelarvamuste ja teadmistega, mis ta on kodust kaasa saanud. Õpetaja saab ainult suunata ja
Seda arvamust noorte seas toetab ka vastuoluline info, mis levib meedias ja vaidlused ekspertide ringis. Sõltuvuse teket kanepist eitavad väga paljud noored. Seda põhjusel, et uimastiennetuse raames keskendutakse tõsisemalt pigem sünteetilistele narkootikumidele ja nendega seonduvatele terviseriskidele. Narkomaanina esitletakse süstivat degenereerunud isikut, kelle puhul tulevikuväljavaated on kesised. Kanepitarbijatele mõjub see liigse hirmutamisena ja ei ole usutav (Võõbus 2008). Kanepist tekkiva sõltuvuse eitus peab mingil määral paika füüsiliste vaevuste korral. Piinarikkad kehalised kannatused kanepi tarbimisel puuduvad, kuid sageli ei suuda noored kanepisuitsetamisest loobuda enam ühekski päevaks. Kanepi psühholoogilist sõltuvust 8 tekitavast toimest teatakse veel vähe ja argumentide vähesus raskendab ennetustööd selles osas.
annaabi.ee 
