Juulis ja augustis 1992 peeti läbirääkimisi uue poliitilise kokkuleppe loomiseks. 27.septembril võeti vastu uus demokraatlik põhiseadus, mis ametlikult algatas Togo neljanda vabariigi. Poliitilised kriisid jätkusid 1992-1993, streikijad nõudsid jälle uusi valimisi ja neutraalset relvajõudu. Sajad tuhanded Togo kodanikud põgenesid Ghanasse ja Beninisse. Kuigi Eyedema võitis mitmeparteilised valimised 1998 ja 2003, püsis ta võimul tänu hirmutamisele ja muude ebaõiglastele vahenditele. President Eyadéma suri 5.veebruaril 2005. Tema ustav armee määras kiirest ametisse tema 39- aastase poja Faure Gnassingbé. Sellega rikuti aga Togo põhiseadust Edukal ärimehel Faure Gnassingbél oli vähene poliitiline kogemus. Gnassingbé määramine presidendiks tekitas nördimust Togos ja terves Lääne-Aafrikas. Aastal 2010 on endiselt Togo riigipeaks Faure Gnassingbé, täidesaatev võim on presidendil.
ainsaks vahendiks, millega ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida), ent Stalin oskas oma kavatsusi varjata, esinedes rahutoojana. Stalini ja Hitleri populaarsused tuginesid erinevatele alustele. Stalini Nõukogude Liidus valistes iskukultus. Stalin kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks". Teda kujutati nii plakatitel kui skulptuuridel. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. Saksamaal saavutas Hitler populaarsuse tänu hirmutamisele ja terrorile. Hitler sai erivolitused ja kuulutas ennast führeriks, kellele allusid relvastatud rühmitused. Mõlemas riigis valitses küll hirmutunne, ent Nõukogude Liidus usuti sinisilmselt Stalini häid kavatsusi. Stalini Nõukogude Liit ja Hitleri Saksamaa olid sarnasemad, kui esmapilgul tundub. Sageli jõuti sarnaste eesmärkideni erinevate vahenditega.
kommunistliku partei võimu all hoida), ent Stalin oskas oma kavatsusi varjata, esinedes rahutoojana. Stalini ja Hitleri populaarsused tuginesid erinevatele alustele. Stalini Nõukogude Liidus valistes iskukultus. Stalin kuulutati maailma töörahva „juhiks ja õpetajaks“. Teda kujutati nii plakatitel kui skulptuuridel. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. Saksamaal saavutas Hitler populaarsuse tänu hirmutamisele ja terrorile. Hitler sai erivolitused ja kuulutas ennast führeriks, kellele allusid relvastatud rühmitused. Mõlemas riigis valitses küll hirmutunne, ent Nõukogude Liidus usuti sinisilmselt Stalini häid kavatsusi. Stalini Nõukogude Liit ja Hitleri Saksamaa olid sarnasemad, kui esmapilgul tundub. Sageli jõuti sarnaste eesmärkideni erinevate vahenditega.
Üheks eelarvamuste tekkimise põhjuseks ühiskonnas on soov leida süüdlane, patuoinas. Eelarvamusi tekitab stereotüüpidest kinnihoidmine. Anekdoodid toodavad stereotüüpe. Eelarvamusi tekitavad ja toodavad need, kes on mures oma (ühiskondliku) positsiooni pärast. Ähvardamine või hirmutamine Võte toetub emotsioonidele, ähvardustele, hirmutamisele või väljapressimisele. Demagoog soovitab mingi ettepanek vastu võtta või selle järgi käituda, muidu... Näiteks: reklaamid turvavööd, ravimid, hambapasta jne. Väga levinud võte poliitikutel (välisohuga hirmutamine), ka õpetajatel ja lastevanematel Kiitmine, meelitamine. Kasu rõhutamine Kiitmine on igihaljas ja efektiivne mõjutamisvõte. Vanasõna: Kiida lolli, hakkab rabama.
- Kavalus. Kasutatakse ära inimese ratsionaalset ja dogmaatilist eksimust. ! 11/14 Demagoogilised võtted: 1. Argumentatsioon teadmatusele või kogenematusele. 2. Argumentatsioon inimlikkusele või kaastundele. 3. Argumentatsioon tugineb enamuse (eel)arvamustele, emotsioonidele, hoiakutele või entusiasmile. 4. Argumentatsioon jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele. 5. Argumentatsioon isikule või isiku vastu. 6. Argumentatsioon kasumile. 7. Argumentatsioon tervele mõistusele. 8. Argumentatsioon ustavusele, ohutusele, kindlusele. 9. Argumentatsioon autoriteedile. 10.Sildistamine – solvangud, hüüdnimed. 11.Lihtrahvalikkus – vanasõnad ja anekdoodid. 12.“Palju küsimusi” – kohustatakse vastama küsimustele, mis on agressiivsed, solvavad, tekitavad infomüra. 32. ARUTLUSE VEAD. PARALOGISMID JA SOFISMID.
- Kavalus. Kasutatakse ära inimese ratsionaalset ja dogmaatilist eksimust. ! 11/14 Demagoogilised võtted: 1. Argumentatsioon teadmatusele või kogenematusele. 2. Argumentatsioon inimlikkusele või kaastundele. 3. Argumentatsioon tugineb enamuse (eel)arvamustele, emotsioonidele, hoiakutele või entusiasmile. 4. Argumentatsioon jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele. 5. Argumentatsioon isikule või isiku vastu. 6. Argumentatsioon kasumile. 7. Argumentatsioon tervele mõistusele. 8. Argumentatsioon ustavusele, ohutusele, kindlusele. 9. Argumentatsioon autoriteedile. 10.Sildistamine solvangud, hüüdnimed. 11.Lihtrahvalikkus vanasõnad ja anekdoodid. 12."Palju küsimusi" kohustatakse vastama küsimustele, mis on agressiivsed, solvavad, tekitavad infomüra. 32. ARUTLUSE VEAD. PARALOGISMID JA SOFISMID.
Emotsionaalne mõjutamine võetakse kasutusele siis, kui kõneisik ei suuda edu saavutada loogikat kasutades, mistõttu hakatakse manipuleerima inimeste tunnetega. Siinkohal loodetakse sellele, et mida rohkem inimeste tunnetele rõhutakse, seda tõhusam tema kõne on. Iga emotsioon, mis esile tuleb, on demagoogi jaoks hea märk sellest, et tema tegevus toimib. Emotsionaalse mõjutamise alla kuulub tugevama argument ehk argumentum ad baculum. (Aava 2003: 63) See võte toetub inimese hirmutamisele, ähvardamisele. Võtet võib väljendada otseselt või esitada varjatud kujul. (Fallacy Files Emotiona) Kõneisik võib vihjata sellele, et kui asju ei tehta tema soovi järgi, siis järgneb sellele mingisugune ränk karistus või muu halb. Samuti võidakse vestluse käigus häält tõsta, et välja näidata enda dominantsust. Tihti kasutatakse „meie“ ja „nemad“ vastandamist, maailm nagu oleks kaheks jagatud.
peaks olema tõenäolised või osalised. Võimalikeks variantideks on väljajätteline infoesitus või mõnede argumentide ebaaus keelamine. · Argumentum ad misericordiam argumentatsioon inimlikkusele või kaastundele. · Argumentum ad populum argumentatsioon tugineb enamuse (eel)arvamustele, emotsioonidele, hoiakutele või entusiasmile. · Argumentum ad baculum argumentatsioon jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele. · Argumentum ad hominem argumentatsioon isikule või isiku vastu. Agiteeritakse teesi tunnistamise poolt tõeseks või vääraks, osutades isiku enda omadustele või temaga seotud asjaoludele (sugulaste või tuttavate teened, päritolu, vaated, hoiakud jne). Mõnikord liigitatakse siia ka argumentatsioon autoriteedile. · Argumentum ad crumenam argumentatsioon kasumile. · Argumentum ad silentio argumentatsioon tervele mõistusele
otsuse jaoks vajalikud ning piisavad. Mittelojaalsed, koguni demagooglised argumendid. Selle kasutamine on loomulikult põhimõtteliselt keelatud, kuid mille nimekiri on üsna pikk. Nende kasutamine on sisuliselt tõe moonutamine, väärkujutuse kujundamine ja tõe moonutamise loogiline võte. Argumentatsiooni ei tohi olla rajatud: · Kogenematusele, teadmatusele · Kaastundele · Emotsioonidele, entusiasmile · Jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele · Suunatud isiku vastu · Seotud kasumi saamisega · Ustavuse saavutamisele · Autoriteedile · Lihtrahvalikkusele · Siltide külgekleepimisele · Initsiatiiv opponent püüab vastaspoolele suruda peale läbi oma argumentatsiooni midagi · Konsentratsioon teadlikult valitakse välja tõesuse nõrgem osa ja väidetakse, et tõendid selle kohta pole piisavad
· ,,Sina ka!" (ld ,,tu quoque"; ,,you too"). · Motiiv põhjusena (the genetic fallacy). b) Argumentum ad verecundiam või ka ipse dixit (verba magistri) ebakohasele autoriteedile toetuv argumentatsioon. Ebakriitilise autoriteediga on seotud järgmised loogikavead. · Toetumine eksperdile (appeal to the expert). · Toetumine kuulsustele (appeal to Big Names). c) Argumentum ad baculum jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele vms toetuv argumentatsioon. 11 Kreeft, 2005: 68113. 13 d) Argumentum ad misericordiam inimlikkusele või kaastundele tuginev argumentatsioon. e) Argumentum ad ignominiam häbitundele rõhuv argumentatsioon. f) Argumentum ad populum enamiku (eel)arvamustele, emotsioonidele, hoiakutele või entusiasmile tuginev argumentatsioon.
annaabi.ee 
