· sama liigi dominantsed isendid taandumine, alistumine · neofoobia, häirimine uute objektide ja situatsioonide kartus (lammaste hirm värava ees). Hirmutunnet mõjutavad faktorid: · aeg öö ja päeva vaheldumine; sesoonsus · keskkond · grupi suurus · populatsioonide- ja sugudevahelised erinevused · isenditevahelised erinevused Amügdala ehk mandeltuum kontrollib nii kaasasündinud kui ka õpitud hirmureaktsioone. Selle vigastused vähendavad hirmutunnet ja emotsionaalsust, selle stimuleerimine suurendab stressihormoonide tootmist, seega ka hirmutunnet. Parasiidid ja ornamendid Parasiidid evolutsioneeruvad kiiremini kui nende peremehed. Lõivsuhe erinevad kohasuse komponendid omavahel negatiivselt seotud ühte suurendades teine väheneb. Konflikt tekib siis, kui ressursid on piiratud. Immuunsus: · kaasasündinud mittespetsiifiline (fagotsüteerivad rakud), esmane immuunvastus, kulukate
2.2. KLASSIKALINE TINGITUS JA INIMÕPPIMINE Klassikalise tingituse õppeotstarbelisis rakendusi uuris John B. Watson (18781958). Koos Rosalie Rayeniga korraldas ta talvel 1919/20 psühholoogia ajaloo ühe kuulsaima 7 eksperimendi, mille eesmärgiks oli tõestada, et inimese emotsioone saab kujundada klassikalise tingituse vahendusel, seejuures esile kutsuda hirmureaktsioone. [LISA 2] Klassikalise tingituse põhimõtet kasutatakse laialdaselt reklaamis, kus reklaamitava kaubaga (algselt neutraalne ärritaja) ühel ajal demostreeritakse positiivseid emotsioone esilekutsuvat sündmust või objekti. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (positiivses ja negatiivses mõttes) klassikalise tingituse vahendusel. Näiteks, kui õpilane kohtab koolis õpetajat, kes naeratab, julgustab ja aitab, hakkab kool talle meeldima
vaadates aru, et midagi tahetakse müüa. Eriti ahvatlevaks teeb toote see, kui reklaamijaks on lemmiksaate tegelane. (Veidebaum, 2003.) 8. LAPSEVANEM JA TELEMEEDIA Kahjuks ei suuda vanemad tihtipeale oletada, kuidas nende lapsed ühele või teisele saatele reageerivad. Täiskasvanud kalduvad alahindama laste võimalikke 17 hirmureaktsioone televisioonist nähtule. Täiskasvanud vaatavad televiisorit kodus palju, paljudes kodudes mängib see kogu aeg taustaks ja seetõttu on võimatu last mitteeakohastest saadetest eemal hoida või üldse teada, mida ta parasjagu televiisorist näinud on. Pahatihti lubatakse liiga palju televiisorit vaadata juba päris väikestel lastele, kasutades lapsehoidjana telerit, mille ees laps istub mitu tundi päevas. Üle poole vanematest ei ole kunagi reguleerinud lapse telerivaatamist. Kas siis
Miks seda ei juhtu? Miks osad inimesed kardavad kodunt välja minna? Uurimused näitavad, et paanikahooge kogevad inimesed elavad neid raskemini üle väljaspool kodu ja avalikkuse ees ning selle olukorra leevendamiseks püüavad nad vältida olukordi, mis neile piinlikkust valmistab (Chambless & Gracely, 1989). Ravimata paanikahood tugevnevad aja jooksul. Arvatakse, et sel juhul muutuvad ajumehhanismid tundlikumaks nende keskkonnategurite suhtes, mis normaalselt hirmureaktsioone käivitavad. Selle tulemusena tekivad mitte kontrollitavad hirmureaktsioonid, vaid paanikahood (Rosen & Schulkin, 1998). Teisiti öeldes näivad paanikahood valehäiretena, sest on põhjustatud liiga tundlike hirmudetektorite poolt. Paanikahoogude ravimine infoga Paanikahooge kogevad inimesed on nende pärast tüüpiliselt nõutud ja tugevasti häiritud, uskudes, et nad võivad paanikahoo ajal surra või kontrolli kaotada. Seega on üks abi viise neile paanikahoogude olemuse tutvustamine.
protest - nutt, aktiivne ema ootamine, agressiivsus teiste inimeste vastu, kes püüavad lohutada; lootusetus - kurbus, passiivsus, ei vastata teiste inimeste reaktsioonidele; eraldumine - aktiivne tõrjuv käitumine tagasitulnud ema suhtes, s.t on toimunud kaugenemine, on alanenud kiindumuse intensiivsus ja vähenenud turvalisus. Turvalisuse vähenemine on jälgitav kahes mõttes: ühtepidi näitavad lapsed hirmureaktsioone (nutt, põgenemine jms), teisalt muutuvad nad passiivseks keskkonna suhtes. Hirm ja passiivsus tähendavad loobumist keskkonnaga tutvumisest. Sellega on seotud nii emotsionaalne kui ka intellektuaalne areng. Et varases lapseeas luuakse nn vaimne mudel endast ja oma suhetest teiste inimestega, saab selgeks, et turvaliste suhetega lapsed loovad ka mudeli turvalistest suhetest ja vastupidi, mitteturvaliste suhetega lapsed loovad mudeli mitteturvalistest suhetest
annaabi.ee 
