inimestega ning tundnud huvi ravimeetoditest. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid raamatuid ja internetimaterjale. Referaat on kirjutatud 10 lehel, sisaldab 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 3 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. 1. HIRMUD JA NENDE PÕHJUSED Hirmu võib olla igas eas lastel, kuid on olemas eriti mingis kindlas elusituatsioonis esinevaid hirmuperioode. Teadlaste arvates on hirmude juured juba sünni käigus algavas psüühikatraumas. Tihti peale on hirmude põhjuseks lastel kestev psüühikat traumeeriv situatsioon neile psüühiliselt ebasobivas olukorras, näiteks turvalisuse nappusel. Selle tulemusena võib lapsel esineda ägenenud agressioon, söömistõrked, unehäired, kõnelemisraskused jpm. Selle vältimiseks peaks igal lapsel olema isik, keda ta usaldab ning kes talle eluks julgust annab.
Kui oleksime valmis taipama, et laste hirmud on tihti täiskasvanute lahendata jäänud konfliktide peegeldus, astuksime ma laste, aga ka iseendi tervise säilitamisel suure sammu edasi. HIRMU FENOMEN Ka juba sündimiseelne protsess võib teadlaste arvates hirmuseemne külvata. Kontaktisiku puudumine vallandab lapses, ka juba imikus, alateadvusliku hirmu (nn. ürghirmu). Hirmu võib olla igast eas lastel, kuid on olemas mingi kindelas elusituatsioonis esinevaid hirmuperioode. Vanemate ja ümbruskonna teadmatus annab sellele aga hoogu ja nii esineb nt eriti 3. eluaastast, mis peaks viima ,,mina" tunnetuseni söömistõrkeid, unehäireid, voodimärgamist ja ka kõnelemisraskusi. Lapse ,,mina" peab hirmudest vabanema, et vabalt isiksuseks areneda. Vanemas eas on üks hirmufenomene koolihirm, eriti hirm mitte toime tulla, hirm õpetajate ees. Ära õpitud ja läbi töötatud materjali ei suuda esitada, kontrolltöö ajal on teadmised juskui peast pühitud
loodusteaduse tundidega, täiendada lugemisvara, ökoloogiaalaste ajalehesõnumite ja artiklitega jne) 6) kaitstus ebaõnnestumiste eest. Tähtis muuta kool kohaks, kus õpilaste eest hoolitsetakse ja kus nad ei pea taluma ebaõnnestumisi. 14. Laste hirmud ja nendega toimetuleku toetamine Hirmu teatakse kui paljude psühhosomaatiliste terviserikete ja seega paljude haiguste põhjustajat. Hirme esineb igas eas, eristada saab aga ka hirmuperioode: 1) kolmeaastase lapse hirm (jonniperiood), mis viib välja minatunnetuseni. Väljendub: ägenenud agressioonina, söömistõrgetena, unehäiretena, enureesina (voodimärgamisena), kõnelemisraskustena. 2) koolihirm hirm mitte toime tulla, hirm õpetajate ees. Väljendub: klassi ees vastamise või kontrolltööde ajal ei mäleta midagi kodus õpitust, käed ja jalad muutuvad külmaks, ise muutub laps kuumaks ja punetavaks. Laps võib kurta kõhuvalu. Koolihirm võib
annaabi.ee 
