J.R.R. Tolkien
kirjastaja poeg Rayner Unwin teatas oma isale, et tegemist on ,,kummalise raamatuga,
kuid sellest hoolimata on see suurepärane ja haarav lugu". Ta ei kahelnud hetkekski, et
raamat väärib avaldamist tema isa firmas.
Tolkien laenas valmis masinakirjaeksemplari C.S.Lewisele, kes pärast selle läbilugemist
talle kirjutas: ,,Ma olen rikkalikult täidetud karika põhjani joonud ja vaigistanud oma
ammuse janu. Kui see ühtlaselt ülesmäge rühkiv hiilguse- ja hirmulugu kord hoo sisse
saab, jõuab see kõrgustesse, mida mina narratiivses kunstis varem kohanud ei ole."
Kõik järgnev on ajalugu. 1954. aasta augustis ilmus trükist esimene köide. ,,Ma kardan
raamatu avaldamist", kirjutas Tolkien oma sõbrale, ,,võimatu on mööda vaadata sellest
mis seal kirjas on. Ma paljastasin oma südame püssitorude ees."
Arvustused olid head. Peagi selgus, et esimese trüki kolmest ja poolest tuhandest
eksemplarist nõudluse rahuldamiseks ei piisa