Maailmavaated ja usundid
20. sajandi esimesel veerandil kerkib esile uus mõiste püha või pühadus. "Religiooni
olemus ei peitu jumalausus, vaid pühaduse kogemuses."
Religioon on inimese elamuslik kohtumine pühaduse tõelisusega.
numinoosne nuumen on ebaisikulise jumala vägi, mis annab endast inimestele märku.
Pühadus on ambivalentne. Kaks poolt: ühelt poolt on pühadus ligitõmbav, kuid samas ka
hirmutav (nt inimesed näevad põrguilmutusi, hirmujumalad).
Religioon kui nähtus on kompleksne.
Religiooniteaduses ei ole religioon ja usk üks ja see sama. Usk on ühe inimese, grupi või
piirkonna elanike hoiak, mida peetakse pühaks või eriliseks. Religioon on suur hulk
erinevaid nähtusi, mis on selle usuga seotud.
Religioon avaldub erinevates aspektides:
1. intellektuaalne aspekt iga religioon püüab maailma elu seletada, ulatub primitiivsetest
müütidest kuni väga keerukate abstraktsete õpetusteni
2