Selle tulemusena võib lapsel esineda ägenenud agressioon, söömistõrked, unehäired, kõnelemisraskused jpm. Selle vältimiseks peaks igal lapsel olema isik, keda ta usaldab ning kes talle eluks julgust annab. Kui too on võimeline lapse olemust mõistma, siis avaneb ka tee füüsilisele ning vaimsele tervisele. Kui laps ei suuda vabalt kõnelda, on ta oma arengus igal juhul piiratud, mis mõjub väga negatiivselt ta tulevikule. Vanemas eas on üks hirmufenomene koolihirm, eriti hirm mitte toime tulla, hirm õpetajate ees. Mõnikord põhjustab koolihirm alkoholi, narkootikumite jm tarbimise alustamist. 1.2. Hirmu tüübid Hirm kui emotsioon. See algab tundest, millele järgneb füüsiline reaktsioon. Selline hirm, mille puhul inimene on emotsioonist teadlik ning reageerib sellele tugevalt, on enamasti emotsionaalne vastus, mille puhul hirm avaldub tugeva emotsioonina. Hirm kui tunne
ürghirmu). Hirmu võib olla igast eas lastel, kuid on olemas mingi kindelas elusituatsioonis esinevaid hirmuperioode. Vanemate ja ümbruskonna teadmatus annab sellele aga hoogu ja nii esineb nt eriti 3. eluaastast, mis peaks viima ,,mina" tunnetuseni söömistõrkeid, unehäireid, voodimärgamist ja ka kõnelemisraskusi. Lapse ,,mina" peab hirmudest vabanema, et vabalt isiksuseks areneda. Vanemas eas on üks hirmufenomene koolihirm, eriti hirm mitte toime tulla, hirm õpetajate ees. Ära õpitud ja läbi töötatud materjali ei suuda esitada, kontrolltöö ajal on teadmised juskui peast pühitud. Kui klassi astub tige ja närviline õpetaja, lähevad lapse käed ja jalad külmaks, tekib kõhuvalu ja pähe ilmub tühjus ja tekib pidev süütunne tegemata kodutöö ees. Mõnikord viib koolihitm nikotiini, alkoholi või narkootikumide tarbimiseni.
annaabi.ee 
