Sobiv keskkond: muutlikud tingimused. Paindlikkus: suur. Nimetatakse ka tagasihoidlikuks, passiivseks, ,,tuveks". Hirmu faktor Hirm on emotsionaalne seisund, mis tekitab kaitse- või põgenemisreaktsiooni vastuseks tegelikule või potentsiaalselt ohtlikule (kujuteldavale) stiimulile. Hirm on evolutsiooni käigus välja kujunenud adaptiivne kaitsesüsteem, mis aitab isendil ellu jääda ohtlikes olukordades. Kiire vastus hirmuallikale (sekunditega) see on tingitud sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisest ja neurotransmitterite eritamisest neuronite poolt (silmapupillide suurenemine, vererõhu tõus, südametegevus kiireneb). Aeglasem vastus hirmuallikale (2-3 min) see on tingitud hormoonide ahela sisselülitumisest, mis kandub verega neerupealiste koorde ja käivitab seal kortisooli tootmise (aktiveerib immuunsüsteemi, suurendab glükoosi taset veres ehk rohkem energiat, pärsib seedimist). Hirmu tekitajad:
stressihormoone hirmunutte süvenes · Stiimul, info liikumine sensoorne korteks (korrastamine) hüpokampus (sündmuste ajaline konteksti paigutamine) - mandeltuum (emotsioonide hindamine ohtlik või ei?) käsklused hüpotaalamusse · Pikaajalise ja korduva hirmustressi tagajärjed: o Vähendab sigimisviljakust o Mõõdukas hea, palju halb o Kisklusoht mõjutab vanemhoolt: · Organismi vastus hirmuallikale tekib närvisüsteemi ja stressihormoonide tootmise teel: o Kiire vastus: tingitud sümpaatilise NS aktiveerumisest ja virgatsainete eritamisest neuronite poolt o Aeglasem vastus: tingitud hormoonide ahela sisselülitmisest (aktiveerib immuunsüsteemi, suurendab glükoosi taset veres ehk rohkem energiat jne) Järeldused · Akuutne hirmustress on adaptiivne, soodustades isendi elujäämist ohtlikes olukordades
annaabi.ee 
