Meditsiiniajaloo konspekt
konkreetsetes kultuurides. Euroopaliku biomeditsiini pinnalt on kiusatus viia kõik
nähtused, mida arstiteadus käsitleb, bioloogia jt loodusteaduste raamidesse. Nii
valdavalt ka tehakse. Siiski on sellisel juhul oht, et nn ,,inimlik" kipub ununema.
Haiguse alus võib olla spirituaalne või materiaalne. Tänapäeval on korrektne
eeldada, et enamus primitiivseid ja religioonil põhinevaid haiguskäsitlusi on nii
ontoloogilised kui spirituaalsed ning et klassikaline hipokraatlik-galeeniline
humoraalpatoloogia ja kaasaegne solidaarpatoloogia (näeb haigust organismis
lokaalsena) esindavad antropoloogilis(holistlik)-materialistlikku haiguskäsitlust.
(Ilmselt saaks siinkohal siiski ka vaielda nt varasemate kultuuride haiguskujutelmad,
millised haaravad kaasa konkreetse isiku erinevaid elutahke, võivad samuti olla
holistlikud. Küsimus on selles, kust tõmmata piir haiguse j ainimese defineerimisel...)