) ning lõpetades erinevate moebrändidega. Naiste lemmikuks osutus Primark, mis on Iirimaa riietefirma ja levinud paljudes riikides, aga Eestis mitte. Küsitlejate koostöö oli väga entusiastlik ja nende vastused lausa särasid sellest unelmast, mil ükspäev on Eestis omaenda isiklik Primarki või mõne muu välismaise riidebrändi filiaal. Mehed võtsid asja aga rahulikumalt ning kaalutletult. Õige Eesti mees palub igapäevaselt kõrgemaid jõude, et saaks oma autole parema kvaliteedi- ja hinnasuhtega varuosi, olgu need siis A- või B-kategooria omad. Nagu näha, siis on eesti mees lihtne mees. Lisaks palusid nad samuti natuke paremad riidevalikut ja rohkem välismaiseid joogi- ja toidukaupu. Uute ja erakordsete toodete/teenuste turuletoomine elavdaks Eesti majandust kindlasti, sest juba täiesti keskpärase riideketi H&M Eestisse kolimisel erututi nii mitmel tasandil, et see oli suisa hirmuäratav. Eesti turul peab eksperimenteerima erinevate toodete ja teenustega, mis on
Kus x hüvise X kogus, y - hüvise Y kogus Px hüvise X hind, py hüvise Y hind M rahasumma, mille tarbija kulutab eelduste kohaselt. Eelarvekitsenduse abil võib näidata hüvise Y kogust y, mida tarbija võib osta, kui ta ostab hüvist X koguses x: Selle funktsiooni graafikut nimetatakse eelarvejooneks. Kõikide hüviste kogumite korral, mis asuvad eelarvejoonel, kulutab tarbija ära kogu oma sissetuleku. Eelarvejoone tõus määratakse hüviste hinnasuhtega (-p x/py) ja ta näitab, kui suurest hulgast Y-st tuleb loobuda, et saada juurde veel üks ühik hüvist X. Tarbimise tasakaal Kasutades ÜKK ja eelarvejoont, saame leida tarbimise tasakaalu ehk hüviste optimaalse kogumi, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse. See kogum asub eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis. Hüviste optimaalne kogum asub punktis C, sest kõige kõrgemal kättesaadaval ÜKK asuv punkt annab kõige suurema rahulolu.
b) Milline oli reaalse SKP protsendiline muutus 2010 võrreldes 2000-ga? (48-15)/15=220% c) Arvutage reaalne SKP 2000 aastal kasutatades 2010 aastat kui baasaastat: 0,5*2+1,0*20=21 miljardit d) Milline oli nüüd reaalse SKP protsendiline muutus 2010 võrreldes 2000-ga (kui 2010 on baasaasta): (40-21)/21=90.5% e) Miks vastused tulid nii erinevad? 2000.a. olid arvutid suhteliselt kallimad kui autod (võrreldes samade kaupade hinnasuhtega 2010.a.). Seega, kui baasaastaks võtta 2000, siis korrutatakse arvutite suur (10-kordne!) müügikasv nende esialgse kõrge hinnaga, mis annab SKP suure juurdekasvu. Kasutades baasaastana 2010.a. on mõju vastupidine vastupidine: arvutite väike kogus 2000.a. korrutatuna nende madala hinnaga 2010.a. näitab tinglikult SKP kahanemist Baasaastat muudetaksegi (u. iga 5 aasta järel) seetõttu, et statistika peegeldaks võimalikult täpselt
vertikaalsed sirged või ka nõgusad. VALEMID Arvestuslik kasum – ehk raamatupidamislik kasum = kogutulu – otsesed kulud Asenduse piirmäär – MRSxy = kauba Y koguse muutus / kauba X koguse muutus. ÜKK näitab tarbijate soovitavat kasulikkuse hinnangut ja MRS näitab määra, kuidas nad soovivad 1X juurde saamiseks loovutada Y koguseid. Eelarve – X * Px + Y * Py Eelarvejoone tõus – kindlaks määratud negatiivse hinnasuhtega: -Px/Py ja see näitab, mitmest kauba Y kogusest tuleb loobuda, et oleks võimalik juurde osta 1 ühik kaupa X. Hinnavaru – kogukasu (TU) – kauba ostmise kogukulu. Nimetatakse ka tarbija ülejäägiks. Kaarelastsuse valem (E) - Kaarelastsus on sõltumatu sellest, kumb hind Q1−Q2 p1− p2 valitakse alghinnaks E= : Q1 +Q2 p1 + p2 TU muutus
kõveraid punktis, kus antud koguse ATC on minimaalne, see on pika perioodi keskmise kulu kõver (LAC long run). (joonis 7.4 õp. lk. 156) Isokost näitab graafiliselt kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mida firma võib mingi kindla rahasumma eest muretseda (osta). Need on sirgjooned ja isokvandid on kumerad 0-punkti suhtes. (joonis 7.5 õp. lk. 157) Isokosti tõusu absoluutväärtus võrdub sisndite hinnasuhtega: (TC2 / r) / (TC2 / w) = w / r r kapitali hind, w tööjõu hind 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine õp. lk. 160-162 Arengutee saadakse isokostide ja isokvandite ühendamisel On tavaliselt positiivse tõusuga, sest toodangu suurendamiseks firma kasutab rohkem mõlemat sisendit. On seotus firma pika perioodi kulukõveratega. · Pikal per kogukulu- kõik kulud on muutuvad · LAC ja MC saab tultada TC-st
Kasutades ükskõiksuskõveraid ning eelarvejoont, on võimalik leida tarbimise tasakaal ehk hüviste optimaalne kogum, mis tagab tarbijale maksimaalse rahulolu. Hüviste optimaalne kogum asub eelarvejoone ja ükskõiksuskõvera puutepunktis. Eelistuste aksioomile vastavalt pakub suuremat rahulolu see hüviste kogum, mis asub kõige kõrgemal kättesaadaval ükskõiksuskõveral. Ükskõiksuskõvera tõus määratakse asenduse piirmääraga ning eelarvejoone tõus hinnasuhtega. Tarbimine on tasakaalus tingimustel, et erinevatele hüvistele kulutatud viimase rahaühiku piirkasulikkused on võrdsed. 7.TOOTMISKULUD Tarbija püüab maksimeerida tarbimisest saadavat rahulolu ning tootjafirma püüab maksimeerida oma kasumit. Firma kulud ja kulukõverad Ühiskonna ressursid on piiratud. Alternatiivkulu on ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu võib olla otsene või kaudne
Jõhvi korteri pakkumiste arv 250 200 150 Jõhvi korteri pakkumiste arv 100 50 0 Joonis 10. Jõhvi korterite pakkumiste arv kinnisvaraportraali www.kv.ee alusel Algallikas: Lisa 5 15 Ibid lk 30. 16 http://www.narvaplan.ee/?menu=1&page=0 (14.09.2015) 18 Jätkuvalt aga otsitakse kortereid, mis on hea kvaliteedi ning hinnasuhtega, mis tähendab, et kinnisvaraomanikud selles sektoris näevad võimalust korteri väärtuse tõstmiseks renoveerimise näol. Selle tõttu on oodata korterite ruutmeetri hinna väikest tõusu ning tõusu tehingumahtude pealt, kui just ei juhtu midagi drastilist nagu näiteks mõne suurettevõtte sulgemine, mis hakkab mõjutama inimesi psühholoogiliselt, kes samas piirkonnas elavad aga ei ole ettevõttega otseselt seotud.
tootmistaseme saavutamiseks. Samaks jääb tootmistase/kogutoodang, muutub sisendite hulk. Palju üht, palju teist kasutada. ISOKOST näitab graafiliselt kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mida firma võib mingi kindla rahasumma eest muretseda (osta). Need on sirgjooned ja isokvandid on kumerad 0-punkti suhtes. Samaks jääb kogukulu, muutuvad sisendite kogused, palju üht ja palju teist. Isokosti tõusu absoluutväärtus võrdub sisendite hinnasuhtega: (TC 2 / r) : TC2 / w = w/r Kui tarbija tahab liikuda võimalikult kaugele ükskõiksuskõverale (suurima heaolutasemeni), kus ta heaolu on suurim, siis samasugune olukord on ka tootmises. Tootja tahab liikuda kõige kaugemale isokvandile, kus tootmisvõimalused on suurimad, kuid teda piirab raha olemasolu (kogus). Isokvandi tõus näitas sisendite tehnilise asendamise piirmäära MRTS, seega firma toodab kõige odavamalt, kui on täidetud tingimus MRTSLK = w/r.
puutepunktis. Selles punktis puudub tarbijal kalduvus muuta oma ostuharjumusi. Tarbija teeb seda üldiselt ainult juhul kui mõni teine tegur (hüviste hinnad, tarbimiseelarve, eelistused ehk ÜKK-d) muutuvad. Optimaalne hüviste kogum asub eelarvejoone EJ ja kõige kõrgema kättesaadava ükskõiksuskõvera ÜKK puutepunktis. Ükskõiksuskõvera tõus määratakse asenduse puurmääraga MRSxy ning eelarvejoone tõus hinnasuhtega Px/Py, siis nimetatud kahe joone puutepunktis A on joonte tõusud võrdsed e MRSxy= Px/Py=MUx/MUy (nimetatud võrdus kehtib vaid tasakaalupunktis) MUx- hüvise X piirkasulikkus MUy- hüvise Y piirkasulikkus Px on hüvise X hind Py on hüvise Y hind Esitatud tasakaalutingimus vastab maksimeerimise teisele reeglile (Gosseni II seadus) Loeng 6: Tarbimisvalikute mõjurid Tarbija käitumist saab kirjeldada Sissetuleku-tarbimise kõvera ja hinna-tarbimise kõvera abil.
Kui tarbija ostab ainult hüvist y, siis y maksimaalne kogus on punktis, kus eelarvejoon lõikub vertikaalteljega. Kui tarbija ostab ainult hüvist x , siis x maksimaalne kogus on punktis, kus eelarvejoon lõikub horisontaalteljega. Kõik teised punktid kujutavad endast x ja y erinevaid kombinatsioone. Kuid ainult kõik need punktid, mis asuvad eelarvejoonel, on sellised hüviste kogumid, mille korral tarbijad kulutavad kogu oma sissetuleku. Eelarvejoone tõus määratakse hüvise negatiivse hinnasuhtega ja ta näitab, kui suurest hulgast y st peab loobuma , et saada juurde veel üks ühik hüvist x. 1.24 Sissetuleku-tarbimise kõver. Tarbija alternatiivsete käitumismudelite käsitlemisel on vaatluse all variandid, kus muutuvad mitmed tarbimis käitumist mõjutavad parameetrid, näiteks tarbija eelarve või ka tarbitavate kaupade ühikuhinnad. Vastavalt uuritud muutustele võime tarbija käitumist kirjeldada nii sissetuleku-tarbimise kõvera kui ka hinna-tarbimise kõvera abil.
annaabi.ee 
