Eesti kirjakeele sõnavara eksam
; afektiivsed adjektiivid, substantiivid ja verbid: (nii) nunnu, (see) tibuke, ruulib (täiega);
hinnangulised sõnad, nt krants, kärvama, tolvan, jobu, saurus.
Emotsioone ja afekte väljendavad sõnad on sageli mitmetähenduslikud. Tähendus täpsustub sellisel juhul
kontekstis. Nt mõelda interjektsiooni oi! erinevate tundevarjundite üle.
Eksplitsiitselt markeeritud üleskutsefunktsioon tähendab, et kuulajat teavitatakse oma eesmärkidest. Sõnades
on üleskutsefunktsioon sageli seotud hinnangukomponentidega. Nt kui kedagi nimetatakse jalamatiks,
tähendab see, et mõeldakse tahtejõuetut, enamasti naisinimest, kelle suhtes kõneleja on tõrjuval positsioonil.
13. Sõnavara ajaline markeering.
Eesti keele sõnavara hulk suureneb pidevalt. Uued sõnad on kas uustuletised või laenud teistest keeltest.
Täiesti uusi juurmorfeeme lisandub tänapäeval ülimalt vähe. Laenude hulgas võib eristada kolm rühma
neologisme:
annaabi.ee 
