· rahvaarvust; · tarbijate eelistusest. Pakkumisseadus- Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda kõrgem on pakutav kogus. Pakkumine sõltub: · kauba hinnast; · teiste kaupade hinnast; · tehnoloogiast; · tootmistegurite hinnast. Asenduskaup kaup, millega saab teist kaupa asendada. Nõudmise hinnaelastus iseloomustab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutmisest ning näitab, kuidas turg reageerib hinnamuutusele. Tarbija hinnavaru iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek maksta on suurem kui tarbijakulutused. Elastne on hind siis, kui >1 (jagatise väärtus on suurem, kui 1). Mitteelastne on hind siis, kui <1 (jagatise väärtus on väiksem, kui 1 või 0-1 vahel). Ühikelastne on hind siis, kui =1 (jagatise väärtus on võrdeline 1).
Üldine raamistik transpordipoliitika analüüsiks 1. Vajaduse tunnetamine muutuse järgi 2. Tegevusmeetmete terviklik visandamine 3. Rakendatavate meetmete mõjude prognoos 4. Identifitseerimine, kes võidavad ja kes kaotavad väljapakutud meetmest 5. Kõikide osapoolte võitude ja kaotuste hindamine (võimalikult täpselt) 6. Meetme mõjude kokkuvõtlik esitamine 7. Otsus meetme rakendamise kohta Nõudluse elastsus · Elastsus näitab, kui palju reageerib turg hinnamuutusele. Kui elastsus on alla 1, siis nt 10% hinnatõus vähendab nõudlust vähem kui 10%, kui elastsus on suurem kui 1, siis sama 10% hinnatõus toob kaasa nõudluse järsema muutuse. Suurem elastsus tähendab teisisõnu suuremat hinnatundlikkust. Elastsust mõjutab: Asenduskaupade valik Kauba osakaal tarbija sissetulekutes Vajaduse aste Vaatlusalune ajaperiood Kauba definitsiooni ulatus
( )⁄ ( )⁄ Kalja nõudlus vaatlusaluses hinnavahemikus on ühikelastne. Ühikelastse nõudluse korral on suhteline muutus koguses sama suur kui suhteline muutus hinnas. d) Missugune nõudluskõver on selliste muutuste korral elastsem. Selgita. Koka nõudlus on selliste hindade korral elastsem. Seega, kui hinnad muutuksid vaatlusaluses vahemikus, siis reageeriks koka nõudlus sellisele hinnamuutusele suhteliselt rohkem. e) Oletame, et Kalja hinna tõus 10% ulatuses toob endaga kaasa Koka nõutava koguse suurenemise 2% ulatuses. Missugune on Kalja ja Koka nõudluse ristelastsus. Kas tegemist asenduskaupadega või kaaskaupadega. Ristelastsus iseloomustab mingi kauba hinna muutumise mõju mõne teise kauba koguse muutumisele. Ristelastsuse arvutamiseks jagama suhtelise muutuse ühe kauba koguses suhtelise muutusega teise kauba hinnas. Arvutamiseks kasutame järgmist valemit:
Vastupidine mõju on subsiidiumidel. Selle mõjul tootjate kulud vähenevad ja pakkumine suureneb. 7)Mitmesugused muud tegurid. Mõne kauba pakkumine muutub seoses looduslike tingimustega, nagu näiteks ilmastik. Mõne teise kauba pakkumist mõjutavad sellised tegurid nagu sõjad ja streigid. 2.2 Pakkumise hinnaelastsus Nii nagu nõudluse hinnaelastsus mõõdab tarbijate reaktsiooni hinnamuutuse korral,nii mõõdab pakkumise hinnaelastsus seda, kuidas hinnamuutusele reageerivad pakkujad. Pakkumise hinnaelastsuse liigid: Pakkumise hinnaelastsusel on palju ühist nõudluse hinnaelastsusega. Nimelt, kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsendi väärtus on väiksem kui 1,on pakkumine mitteelastne; kui hinnaelastsuse koefitsendi arvväärtus on suurem kui 1, on pakkumine elastne; kui kõnealuse näitaja arvväärtus võrdub 1-ga, on pakkumine ühikuelastne.Erandjuhul võib pakkumine olla ka täielikult elastne.
muutust, mis sõltub hinna suhte- e r d a ei d k ä (ja ela a epä lisest muutusest va sts sen ra- stu em du Annab vastuse 2 küsimusele pid on s. i) 1. Kuivõrd reageerib nõutav kaubakogus hinnamuutusele? 2. Kas kogutulu suureneb või kahaneb? 3 võimalikku varianti: MITTEELASTNE ÜHIKELASTNE ELASTNE 1) kogus ei muutu 1) kogus muutub 1) kogus muutub samapalju kui hind olulisel määral 2) tulu muutub 2) tulu jääb samaks 2) tulu muutub hin- koos hinnaga, nale vastupidises
sõltub tootja ja müüja hinnaautonoomia. (Vihalemm 2008) · Monopol riikliku monopoli korral täidab hind nõudluse reguleerimise funktsiooni, eramonopoli korral on hinnakujundus vaba ja hind määratakse kellestki sõltumata. · Oligopol turul on enamasti hinnaliider, keda teised jälgivad ja kellega arvestavad. Kui võistlejad hinnamuutust ei järgi, on neil oht kaotada kliendid. Hinnamuutusele reageeritakse omapoolse hinna või teeninduse muutmisega · Monopolistliik konkurents turul olevad paljud ostjad-müüjad võivad teatud hinnavahemikus käituda monopolina. Hinnakujundus tuleneb pakkumise diferentseerimisest, toote ja teenuste eristamisest. Tootjad orienteeruvad spetsiifilistele sihtrühmadele ja on seeläbi eristatavad. · Puhas konkurents turg on see, mis määrab hinna
vaid kogutulu. Ristelastsus Nõudmise hinnaelastsus näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest Pakkumise hinnaelastsus näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest 46 Iseloomustab koguse muutust hinna suhtelisel muutumisel Annab vastuse 2 küsimusele: 1. Kuivõrd reageerib nõutav kaubakogus hinnamuutusele? 2. Kas kogutulu suureneb või kahaneb? 3 võimalikku varianti: 1) kogus 2) kogus muutub 3) kogus muutub muutub samapalju kui olulisel määral vähesel määral hind · tulu muutub ·tulu jääb · tulu muutub hin- koos hinnaga, samaks nale vastupidises kui hind langeb, suunas: kui hind väheneb ka tulu langeb, tulu kasvab
Märksõnad: hinnaelastsus, ristelastsus, asendus- ja täiendkaubad, piirkasulikkus, pika- ja lühiajaline elastsus. Reisinõudluse analüüsi kaks alusväidet. Reisi üldistatud maksumus. Reisija ajaväärtus. Nõudlust transpordi järgi nim. tuletatud nõudluseks (derived demand). Tuleneb inimeste vajadusest jõuda sihtpunktidesse: töö, kool, kauplused, sotsiaalne suhtlus, teenindus- ja meelelahutus, turismiobjektid … Hinnaelastsus - Elastsus näitab, kui palju reageerib turg hinnamuutusele. Kui elastsus on alla 1, siis nt 10% hinnatõus vähendab nõudlust vähem kui 10%, kui elastsus on suurem kui 1, siis sama 10% hinnatõus toob kaasa nõudluse järsema muutuse. Suurem elastsus tähendab teisisõnu suuremat hinnatundlikkust. Elastsust mõjutab: – Asenduskaupade valik – Kauba osakaal tarbija sissetulekutes – Vajaduse aste – Vaatlusalune ajaperiood – Kauba definitsiooni ulatus – Brändi lojaalsus
Nõudlus on seda elastsem, mida rohkem on asenduskaupu, mida vähem tähtis on hüvis, mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg, mida suurem on hüvistele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab nõudluse muutust vastavalt sissetuleku muutumisele. Hüvise nõutava koguse suhteline muutus / sissetuleku suhteline muutus Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. o Kui <1 siis pakkumine on mitteelastne. Pakutava koguse suhteline muutus väiksem kui hinna suhteline muutus o Kui =1 siis ühikuelastne o Kui >1 siis pakutava koguse suhteline muutus suurem ku hinna suhteline muutus Hetkeperiood- situatsioon kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud Lühiperiood- ajavahemik mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada
Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. 25. Nimetage nõudluse hinnaelastsuse mõjurid? 7 Nõudluse hinnaelastsust iseloomustab seda, kuidas hinna muutumine mõjutab meie ostuotsuseid, kuidas me ostjatena reageerime hinnamuutusele. Nõudluse hinnaelastsust mõjutavad tegurid on: (1) Asenduskaupade arv ja lähedus; (2) Kauba kasutusvõimaluste arv; (3) Tarbija kulutused kaubale; (4) Tarbijate kohanemisaeg; (5) Hinnatase. 8 26. Nimetage pakkumise hinnaelastsuse mõjurid? Pakkumise hinnaelastsus tähendab seda, et kui suur mõju on hinnamuutusel pakutavate toodete kogusele. Sellisel juhul on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on väike, siis pakkumine on jäik
Mille hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. 3. Kaaskaup?- Kaup mida ostetakse koos teise kaubaga. Nt coka ja pitsa 4. Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad. 5. Mis on pakkumise hinna elastsus? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. 6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1, siis on pakkumine hinna mitteelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile väiksema pakkumise suhtelise muutuse.
kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. Q Q Q P P P P Q Nõudlus on elastne kui >1, mitteelastne kui <1 ja ühikelastne kui =1. Elastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses suurem kui suhteline muutus hinnas. Näiteks on nõudmine hinna suhtes elastne kui 10 protsendilisele hinnamuutusele järgneb rohkem kui kümneprotsendiline kogusemuutus. Mitteelastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses väiksem kui suhteline muutus hinnas. Mitteelastse nõudmisega on tegemist kui näiteks kümneprotsendilisele hinna alanemisele järgnem võiksem kui kümneprotsendiline koguse suurenemine. Ühikelastse nõudmisega on tegemist kui suhtelised muutused hinnas ja koguses on võrdsed. Sellisel juhul järgneks kümneprotsendilisele hinnamuutusele ka kümneprotsendiline kogusemuutus.
V Q MU Grosseni seadused 1. Iga järgmise tüki kasulikkus on väiksem ehk piirkasulikkus on alanev. 2. Kogukasulikkum on piirkasulikkuste summa. Tarbija maksimeerib seda suhet. MU1 / p1 = MU2 / p2 = MUx / px Viimasel valitaval isikul on see suhe võrdne. E = Q (%) / P (%) Elastsus on näitaja, mis iseloomustab tarbija reaktsiooni tugevust hinnamuutusele. Sissetuleku tarbimiskõver (see oleks sirge, kui E=1; hinna tõustes nõudlus ei muutu) q2 sissetuleku-tarbimiskõver q1 FIRMATEOORIA 30.09.2013 · Tarbija maksimeerib heaolu, ettevõtja maksimeerib kasumit. · Ettevõte käitub ratsionaalselt (homo oeconomicus).
Täielikest asenduskaupadest koosnevate komp-lektide korral on samakasulikkusjooned sirged ja kaaskaupadest koosnevate komplektide korral murdjooned. Asendusnorm / asenduspiirmäär MRS, see näitab, milles tuleb omavahel asendada kasulikkused. (3.loeng 8). Asendamise piirmäär näitab, millises proportsioonis ollakse nõus hüviseid asendama eelistustest lähtudes. 6 Tarbija reaktsioon hinnamuutusele elastsus ehk E. Hinnamuutust arvutatakse %. Valemi ees miinus märk. (3.loeng 10). Optimaalne tarbimiskomplekt Maksimeerib maja-pidamise kasulikkuse piiratud tarbimiseelarve korral. Optimaalse tarbimiskomplekti korral on korraga täidetud mõlemad tingimused: q 2 MU1 p MU1 p1 1 . q1 MU 2 p2 MU 2 p2 Sellised komplektid maksimeerivad kasulikkuse fikseeritud eelarve korral või tagavad
sellest oluliselt piima või leiva nõudlus, kasv on minimaalne. – Kui aga jäätise hind alaneb 5 %, järgneb sellele oluliselt suurem jäätise nõudluse kasv. – Tekib küsimus, miks hinnamuutused tekitavad mõnikord ainult väikest efekti, aga teisel juhul on väga suure mõjuga. – Vastuse sellele annab nõudluse ja pakkumise kõvera kuju. Jäätise, mille nõudlus on palju tundlikum hinnamuutusele, nõudluskõver on oluliselt lamedam kui piima nõudluskõver. – Miks see nii on, sõltub sellest kas kaup on asendatav või mitte Nõudluse hinnaelastsus - Nõudluse hinnaelastsus on defineeritud nõutava koguse protsentuaalse muutuse jagatisena kauba hinna protsentuaalsesse muutusesse Valem: ELASTSUS = hinna protsentuaalnemuutus / nõutava koguseprotsentuaalnemuutus Elastsuse arvutamine
120 000 20 000 Px = 20 000 Px 120 000 = 40 000 Px Px = 3 tasakaalu hind QDx = 120 000 20 000 × (3) või QSx = 20 000 ×(3) QDx = 60 000 QSx = 60 000 26 4. Elastsus ja hinnavaru 4.1. Nõudmise hinnaelastsus Nõudluse hinnalelastus iseloomustab seda, kuidas meie ostuotsused reageerivad hinna muutumisele. Seega on küsimus selles, et kuidas me ostjatena reageerime hinnamuutusele. Siinkohal peab tähele panema, et elastsuse puhul vaatame suhtelist muutumist ning tulemusena ei ole elastsusel mõõtühikut. Lihtsaim viis elastsuse mõistmiseks on selline, kui mõtleme, et mitu protsenti muutuks minu poolt ostetav kogus, kui hind tõuseks ühe protsendi võrra. Elastsus ongi sellisel juhul see protsentuaalne muutus minu poolt ostetavas koguses. Arvutuslikult tähendab see, et ma vaatan kuidas muutub kogus (protsentides), kui muutub hind (protsentides)
järgmistest teguritest; keskmisest erinevad tk tingimused, muutused tmt tehnoloogias, ressursside hinnamuutused teiste kaupade hinnamuutus, institutsiooniliste piirangute tühistamine. Et pt toodangu nõudlus on ebaelastne puudub stiimul kogutoodangu suurendamiseks. Pikemas ajalises perspektiivis jõuavad tootjate turumajandusmahtude muutuste tagajärjed läbi hinnasüsteemi tootjani tagasi. Pm saaduste puhul viib iga pakkumise ja nõudmise muutus vahetule hinnamuutusele. 55. hindade kujunemise teoreetilised alused: tsülkid ja sesoonsed kõikumised, konkurentsisituatsioonid. Põllumaj.saaduste tsüklilistest hinna kõikumistest tuleb eristada sesoonseid hinna kõikumisi. Sesoonsed hinna kõikumised on enam- vähem regulaarse loomuga hinna muutused, mis tekivad saagi aasta sees ja on nõudluse, tootmise ja turunduse sesoonsuse tagajärjeks. Näiteks: jõuluhaned, jõulukalkunite hinnatõus. Taimekasvatus- saaduste hinnad on madalamad koristuse ajal
nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. Q Q Q P =- =- × P P P Q Nõudlus on elastne kui >1, mitteelastne kui <1 ja ühikelastne kui =1. Elastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses suurem kui suhteline muutus hinnas. Näiteks on nõudmine hinna suhtes elastne kui 10 protsendilisele hinnamuutusele järgneb rohkem kui kümneprotsendiline kogusemuutus. Mitteelastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses väiksem kui suhteline muutus hinnas. Mitteelastse nõudmisega on tegemist kui näiteks kümneprotsendilisele hinna alanemisele järgneb väiksem kui kümneprotsendiline koguse suurenemine. Ühikelastse nõudmisega on tegemist kui suhtelised muutused hinnas ja koguses on võrdsed. Sellisel juhul järgneks kümneprotsendilisele hinnamuutusele ka kümneprotsendiline kogusemuutus.
hinnaelastsuseks. 53 8.2.3 Konkurentide hindade uurimine Hinnapoliitika kujundamisel tuleb arvestada valitseva konkurentsitüübiga: 1. Monopol – turul on üks või vähe tootjaid, nemad saavad kehtestada endale sobiva hinna kellestki sõltumata (riik võib sekkuda). 2. Oligopol – turul on tavaliselt hinnaliider, keda teised arvesse võtavad. Hinnamuutusele reageeritakse omapoolse muutusega, et mitte minna hinna sõjas väga kaugele, lepitakse kokku hinnas ja turuosas. Oht kokkuleppeid rikkuda. 3. Monopolistlik konkurents – turul on palju pakkujaid. Hinnakujunduse tegutsemisruum tuleneb sellest, et tooted erinevad üksteisest (kasvõi kaubamärgi poolest). Kui tarbija tajub toote eripära, on ta nõus selle eest rohkem maksma. 4
annaabi.ee 
