Tegeleb sellega, millega erasektor ei taha tegeleda (infrastruktuur) või kus ettevõtted ei ole efektiivsemad või ei saa tegeleda (politseid,sõjavägi). Turumajandusliku riigi ülesanne: 1) hoida majanduslikku stabiilsust; 2) luua kalleid infrastruktuure nagu sadamad, raud- ja maanteed; 3) tagada traditsioonilised "avalikud kaubad" nagu kaitsevõime, turvalisus, haridus ja õigussüsteem; 4) toetada institutsioonide arengut ja reguleerida töö-, finants- ja tehnoloogiaturgusid; 5) vältida hinnamoonutusi ilmsete turuvigade korral; 6) jaotada ümber tulu vaesematele hädavajaduste rahuldamiseks. Riikide majanduspoliitikad 17-18. sajandit iseloomustas merkantiilne – turgusid kaitsev poliitika Brittide kui juhtiva tööstusmaa kõrvaletõrjumine toimus just USA ja Saksa turge kaitsva poliitika – oma tööstust kaitsva poliitika tulemusena 1930ndail ja 1970ndail oli samuti neomerkantilism Tollid ja tollideta barjäärid. Protektsionism ja oma tööstuste arendamine.
liikumise piirangud ning maksepiirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Kapitali vaba liikumise põhimõtete täielik ülevõtmine aitab ühisturu ning majandus- ja rahaliidu parema toimimise tõttu Eestil saavutada kiiremat ja stabiilsemat majanduskasvu ning selle kaudu kõrgemat tööhõivet, sotsiaalse ja regionaalse arengu taset, tõhusamat keskkonnakaitset ja üldise elukvaliteedi paranemist. Kinnisvaraturu täielik vabastamine võimaldab vältida hinnamoonutusi, fiktiivseid tehinguid ja korruptsiooninähtusi selles valdkonnas. INDIVIID ÜHISKONNAS. Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia. Kõrgema sotsiaalse staatusega indiviidid ja grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse (neil on olemas: rikkus, relvajõud, teatud päritolu, nahavärvus jne.) Madala staatusega