saavutada suurimat hüve hulka ning sotsiaalset õiglust. Konkurentsiturgudel tekib hinnamehhanismi toimel selline ressursside jaotus, mille korral ei ole võimalik ressursse niiviisi ümber jagada (tootmist või tarbimist muuta), et kellegi olukord paraneks ilma, et kellegi teise olukord samal ajal halveneks. Me võime saavutada mis tahes soovitud Pareto-efektiivse jaotuse, kui me jagame rikkuse inimeste vahel teatud viisil ümber ning laseme seejärel hinnamehhanismil toimida. Hakati analüüsima turugude vigu, s.t olukordi, kus turg teatud põhjustel ei reguleeri majandussuhteid. Üheks praktiliseks näiteks on saastamine (Pigou tööd). 1950-60ndatel hakati kasutama kulu-kasu analüüsi (cost-benefit analysis) kui heaoluökonoomika meetodit. Viimasel oli oluline mõju keskkonnaökonoomika arengule. Ökoloogia ökonoomika See on suhteliselt uus interdistsiplinaarne majandusteaduse suund, milles
2· pakutavate kaupade ning teenuste hinnatase, sh relatiivsed (suhtelised) hinnad; kaubavalik, hüviste kättesaadavus, asendus- ja täiendkaupade olemasolu; 3· tarbijate tulud (sissetulek), konkreetne tarbimiseelarve; 4· sotsiaal-majanduslikud mõjurid ja tarbijate sotsiaal-majanduslik positsioon ühiskonnas; 5· tarbijate tulevikuootused; 6· finantseerimisvahendite (tarbimiskrediidi) kättesaadavus potentsiaalsetele tarbijatele. Kuna turumajanduses on hinnamehhanismil keskne osa, on tarbija valiku majanduslik analüüs suuresti keskendunud kaupade hinna kui turul nõutavate (ja tegelikult ostetavate) koguste kujundaja rolli selgitamisele. Tarbija eelistusi ei tohi segamini ajada tarbija tegeliku valikuga, st sellega, mida tarbija tegelikult kaubaturgudelt soovib ning suudab osta ja mida ta lõppkokkuvõttes ka ostab. Kasulikkuse teooria. Piirkasulikkuse teooria põhiseisukohad 1.25.1 Piirkasulikkuse teooria
annaabi.ee 
