"hingeorganisatsiooni" - 1 õppematerjal

Platoni õpetus hingest ja voorustest.

elus tervikuna hästi toime tulla, st. saavutada eudaimonia`t, mis on inimese loomupärane siht. Niisiis voorus tasub ennast ära, vaid ebamõistlikkusest võib inimene arvata teisiti. Tihti kasutab Platon õiglusest või voorusest kõneldes analoogiat – õiglus on hinge jaoks seesama, mis tervis keha jaoks. (Politeia 444c) Ebaõiglus oleks siis kirjeldatav vastavalt hinge haigusena: nii nagu keha haigus seisneb keha organisatsiooni korrapäratuses, nii seisneb ebaõiglus hingeorganisatsiooni korrapäratuses. Õiget korda võiks aga skemaatiliselt kujutada järgmisena: mõistuslik hingejagu tarkus söakas hingejagu vaprus õiglus ihalev hingejagu mõõdukus Voorus, arete kujutab endast eetilist normi – ta kirjutab ette selle, mida inimesel tuleb teha, milliseks tal tuleks ennast kujundada. Filosoofia on siinkohal eelkõige huvitatud küsimusest, kuidas on need normid põhjendatud