kusjuures halvimal juhul võibki tagajärjeks olla hingamisseisak. Norskamise esmane ravi on kõhnumine, kuid peale selle võib pidzaama selja peale õmmelda tennisepalli. See takistab selili magamist, kuna just selles asendis esineb norskamist kõige enam. Ehkki norskamine on üldiselt süütu sümptom, võib sellele kaasuda suurem südame- ja veresoonehaiguste oht. Sümptom ei ole siiski muret tekitav, kui sellega ei kaasne hingamisseisakuid ega tavatut päevast väsimust. Halvimal juhul on norskamine nii häälekas, et see ei häiri mitte ainult korterikaaslasi, vaid ka naabreid. Kõvaks peetakse norskamist, mis ületab 72 detsibelli 20 sentimeetri kaugusel peast. Unehäired lastel Unesrännet esineb vähemalt üks kord koguni viiendikul elanikkonnast ja see ei ole mingisuguse raske haiguse märgiks. Häire kaasneb tavaliselt sügava une perioodidega ning kestab mõne minuti, kusjuures laps üldiselt oma kõndimist ei mäleta
juba kogu keha haaravad krambid. Nakkuse võib saada haigustekitajat sisaldavate pinnaseosade sattumisel haava, mis ei pruugigi olla suur. Tegemata jäänud teetanusevastane kaitsesüstimine võib hiljem põhjustada probleemseid olukordi võimaliku nakkusohu korral, sest immuunsuse kujunemine vaktsiini manustamise järgselt nõuab aega. Läkaköha Läkaköha on pikka aega kestev (nädalaid või isegi kuid) vaevavate köhahoogudega haigus. Imikutel võib läkaköha põhjustada hingamisseisakuid, kopsupõletikku, hingamispuudulikkust, aga ka krampe ja püsivat ajukahjustust. Ka hilisemas vanuses põetud läkaköha võib põhjustada tüsistusi. Läkaköha on keeruline ravida. Antibiootikumid läkaköha kulgu ja kestust enamasti ei muuda, antibiootikumravi aitab haiguse edasist levikut vähendada. Läkaköha läbipõdemise järgne immuunsus ei ole eluaegne ning läkaköha võidakse elu jooksul korduvalt põdeda. Ka läkaköha vaktsineerimise järgselt tekkinud immuunsus ei ole eluaegne.
annaabi.ee 
