hingamisteede abil ühendatud väliskeskkonnaga. Kõrist algab pikk hingetoru, mis tagapool jaguneb kaheks kopsutoruks, mis viivad kopsudesse. Õhu tee kopsudesse muutub käänulisemaks, sest kopsutorud suubuvad kopsude külgmistele seintele. Roomajate kopsudeseinad on käsnja ehitusega. Aegade jooksu toimunud hingamiselundite ümberkujunemine on viinud selleni, et kopsud on roomajate ainus hingamiselund. Roiete säilimine võimaldab roomajatel uue hingamismehhanismi tekkimist. Rinnakorvi maht muutub eriliste hingamislihaste abil. Roomajatel on kopsude ventilatsioon intensiivne. Hingamiselundite täiustumisega paralleelselt täiustub ka roomajate vereringe-elundkond. Enamikul roomajatel on süda kolmakambriline, kuid siiski on vatsake jaotatud mittetäieliku vaheseina abil kaheks. Arteriaalne tüvi jaotub kolmeks:kopsuarteriks, mis hiljem hargneb vasakuks ja paremaks aordikaareks. Hingamisfunktsioonidest vabanenud nahk teeb läbi
kas kõhu vigastus on välistatav (→ peatükk „Hingeldus“)? 501 Kohese rindkeretraumaga patsiendi endotrahheaalne intubatsioon ja juhitavale hingamisele üleviimine on vajalik järgmiste näidustuste korral: kardiopulmonaalne reanimatsioon, hüpoventilatsioon/apnoe (pCO2 > 60 mmHg), hingamise funktsionaalne seiskumine (agonaalne hingamine ja ebapiisav hapnikuga varustamine), hüpokseemia (SaO2 < 85 pulssoksümeetria), hingamismehhanismi häire, nt mehaaniliste takistuste või rindkereseina vigastuste tõttu, kombinatsioonis ajutraumaga ( GCS < 9 ), hüpovoleemia, Anamnees ja uuring Kindlasuunaline anamnees Teadvusetult või teadvusehäirega patsiendilt, kellel esineb rindkeretrauma, on juhtunu kohta informatsiooni kogumine raske või lausa võimatu. Kui aga patsient on teadvusel, on talle enamasti võimalik esitada suletud küsimusi, millele ta saab vastata jaatava või eitava pealiigutusega
annaabi.ee 
