4. Hingamisgaaside vahetus vere ja rakkude vahel 5. Rakuhingamine Alveolaarventilatsioon: Sissehingatav gaas jõuab alveoolidesse, alveoolides toimub gaasivahetus. Surnud ruum: Õhku juhtiv tsoon. Surnud ruumi ventilatsioon, gaasivahetust ei toimu. juhtkui "raisatud ventilatsioon". 17. Kopsude ventilatsiooni biofüüsikalised alused. Rõhu muutused pleuraõõnes ja kopsudes hingamistsükli jooksul. Kopsude venitatavus. Hingamismehaanikat illustreeriva Dondersi mudeli skeem ja tööpõhimõte. Ventilatsioon: õhu liikumine läbi hingamisteede kopsualveoolidesse ja sealt välja. Rõhugradiendi teke Atmosfäärirõhk on konstantne, gradiendi tekkeks tuleb kopsudes rõhku tõsta või langetada. Väljahingamise lõpp: rõhk kopsudes on võrdne atmosfäärirõhuga. Õhk voolab kopsudesse: Hingamislihaste kontraktsiooni tõttu suureneb ringkere maht ja tänu sellele langeb rõhk kopsudes ca 1 mmHg.
1.-2. nimetatakse kopsu- ehk väliseks hingamiseks, 4.-5. on koe- ehk sisemine hingamine Õhk liigub atmosfääri ja alveoolida vahel mööda trahhea ja bronhid. Järjest hargnevad bronhid lõpevad alveoolidega, kus on õhukese barjääri tõttu võimalik gaasivahetus õhu ja vere vahel. 17. Kopsude ventilatsiooni biofüüsikalised alused. Rõhu muutused pleuraõõnes ja kopsudes hingamistsükli jooksul. Kopsude venitatavus. Hingamismehaanikat illustreeriva Dondersi mudeli skeem ja tööpõhimõte. Hingamistsüklite arv minutis ehk hingamissagedus (fR) rahuolekus on täiskasvanud inimesel 12-16. Üksiku hingetõmbe sügavus e hingamismaht (VT) sisse- või väljahingamisel on umbes 0,5 liitrit. Kopsude ventilatsiooni all mõeldakse õhu ruumala, mis läbib kopsusid ühes ajaühikus. Minutiventilatsioon VE=VT · fR =0,5 l · 16 min–1= =8 l/min Minutiventilatsioon jaguneb :
hingamiskeskus Hingamismehaanika hingamisnäitajad hingetoru kopsud vahelihas (diafragma) alveoolid pleuraõõs Teadmiste kontrolli küsimused 1. Loetlege hingamissüsteemi osi. 2. Kirjeldage õhu teed kopsudes ja nimetage läbitud teelõike. 3. Kirjeldage trahheat ja selgitage selle anatoomilisi iseärasusi. 4. Loetlege hingamises osalevaid lihaseid ja selgitage nende rolli. 5. Selgitage hingamismehaanikat. 6. Nimetage ja kirjeldage hingamisnäitajaid. 75 3.7. Seedesüsteem Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab seedesüsteemi osi ja oskab selgitada seedesüsteemi üksikute osade funktsiooni, oskab seletada kõiki seedesüsteemi protsesse alates neelamisest. Üldine sissejuhatus Oma ülesannete täitmiseks vajavad kõik keharakud energiat, mida saadakse erinevatest toitainetest. Seedesüsteemi ülesanne on toidu peenestamine (mehaaniline seedimine) ja
annaabi.ee 
