Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Hinduism kui India traditsiooniline usund - sarnased materjalid

hinduism, usund, brahma, ndinud, panteism, brahmanism, ateism, maailmak, jumalusi, jumaluste, hindude, iseks, nnib, arvult, dzainism, ateismi, nirvaana, tlusega, teadlaste, rase, jutanud, paljusus, veeda, eelnenud, usundis
thumbnail
4
pdf

India usund: Hinduism

Hinduism  Hinduism on Indias levinud usund. Hinduismi võib pidada ka  usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumalakäsitlusi.   Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks.  Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, selle järgijate  arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult  kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80%  elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on  Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis.  Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid.  Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism,  šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya,  jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja ​ sāmkhya​  ​ . Kõigil neil  on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolko

Religioon
9 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Maailma usundid

Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal ­ nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud ­ islam, ristiusk, judaism ­ 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism ­ jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid ­ suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid ­ iseloomulik teatud piirkonnale ­ nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud ­ peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ­ ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud ­ on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske ­ hinduism, budism, sikhism

Religioon
26 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Idausundid – sarnased ja erinevad jooned

Idausundid ­ sarnased ja erinevad jooned Idamaade tuntumad usundid on hinduism, budism, konfutsianism, sintoism, taoism. islam ja dzaninism ning ka erinevaid loodususundid. Kõigis usundited on omapärasid, jumalad on erinevad, aga samas osadel uskudel puudub jumal ning austatakse mingit looma või taime.Vahel ülistatakse ka valitsejat. Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632). Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega

Religioon
8 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Maailma usundid - esitlus

Maailma usundid Natalja Laius 11a Usund Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse selle järgi mida usaldatakse, usutakse. Selle järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism

Religioon
21 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Maailma religioonid

• Teistlikud - eeldatakse jumalate või Jumala olemasollu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab • Polüteistlikud - eeldatakse paljude jumalate olemasollu • Suurem osa religioone alates varajaste kõrgkultuuride usunditest • nt. Kreeka ja Egiptuse usundid • Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam • Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal • nt. hinduism • Monistlikud - keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip • nt. taosim (dao) ja hinduism (brahman) • Leviku alusel • Lokaalsed - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatud piirkonnaga • Maailmausundid - levinud üle maailma • Missioneerivad maailmausundid - tegelevad aktiivselt oma usundi tõekspidamiste levitamisega • nt

Maailma religioonid
10 allalaadimist
thumbnail
6
docx

RELIGIOONID(hinduism, budism, taoism, konfutsianism ...)

FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad ­ hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni ­ visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I ­ vedade usund ­ polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II ­ brahmanism ­ hinduismi preestrit nim. brahmaaniks ­ preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike.

Filosoofia
42 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Usundiloo konspekt ja mõisted

peavad kuulutama-prohvetid, karismaatikud.   Ühest sotsiaalsest seisundist teise viimiseks viiakse läbi üleminekuriitused: laps/sündimine; täiskasvanuks saamine; abiellumine; surm.   Levinud totemism-usk sellesse, et põlvnetakse mõnest loomast, linnust, taimest vms, tuntakse reaalset sugulust.   Väga tihedalt seotud loodusega. Hinduism-hindud  Suuruselt kolmas usund maailmas, 850 miljonit-1 miljard järgijat   Tekkinud umbes 1500a eKr, kui aarjalased tungisid Indiasse, panid kirja religioossed reeglid ja tõid kaasa oma usundi, mida nimetati Veda usundiks.   Algselt oli see ohverduslik, polüteistlik, tõi kaasa kastikorra-inimene pidi kuuluma kindlasse seisusesse.   Hiljem muutus see usundiks, kus preestrite roll oli väga tähtis, preestrid pidid

Religioon
7 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Usundid

edastada. Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb) 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada) Põhisuunale omane on ka osavõtmatus ühiskondlikest suhetest. Kunagi pole budism omanud keskset võimu (vastupidi katoliiklusele). Usk on suhteliselt tolerantne (salliv teiste uskude suhtes). HINDUISM (hinduistid, hindud) India traditsiooniline usund, tänapäevane hinduism tekkis u. 8-9. sajandil. Hinduismi eellaseks oli brahmanism. Brahmanismi "ülepingutatud" nõudmised ei sobinud paljude inimeste vaadetega, vastuseisust kasvasid välja muutunud nõuded. SISU Igal inimesel on saatus (karma - tegude saadus). Pärast surma läheb hing teise olevusse, vastavalt inimese käitumisele (tegutsemisele, mõtlemisele?) oma elus. Inimene on

Religioon
142 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Hinduism I ja II, Budism, Hiina ja Jaapani usund

Kordamisküsimused: Hinduism I 1. Mis on hinduism ja kuidas seda nimetatakse sanskriti keeles? Sõna hindu (sanskriti keeles sindhu) on pärsia sõna ja tähendab "jõge", kuna Induse jõe org oli tihedalt asustatud. Hinduism on India traditsiooniline usund ­ hindu dharma. 2. Kuidas nimetavad hindud ise oma usku sanskriti keeles ja mida see tähendab? Hindud ise nimetavad oma usku "igaveseks õpetuseks" või "igaveseks seaduseks" ­ sanatana dharma. 3. Nimetage kaks Induse jõe orus võrsunud kultuuri: Harappa kultuuri õitseng dateeritakse aastatega 2200-2100 eKr. Mohendjo Daro kultuuri dateeritakse aastatega 2400-2160 eKr. 4. Kes olid Põhja-Indiasse tunginud rändrahvad, kust nad tulid ja millal?

Maailma religioonide võrdlev...
26 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Usundid - kristlus, budism, hinduism, islam, džainism, judaism

olijad. Palverännak Mekasse (hads). * Usuvõitlus - Dzihaad. Dzihaadi võib pidada südamega (usk), keelega (kõne), kätega (teod) ja mõõgaga (püha sõda). * Islami fundamentalism ­ riiklike reeglite aluseks peavad olema usupõhimõtted. Islami traditsioonis on naiste ja meeste eraldatus suurem kui lääne maailmas. Füüsilise kokkupuute vältimine. * Oluliseimad usupühad - ramadaani paastu lõpp ja ohverdamise püha. HINDUISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Hinduism ­ katusnimetus paljudele väga erinevatele religioossetele traditsioonidele. Peetakse religioonide dzungliks. * Hinduism ­ India traditsionaalusund. Igavene kord. * Indiapärased usundid ­ hinduism, dzainism, budism, siktism * Usutakse Karma seadusesse, taaskehastumisesse ehk ümbersündi. * Vaimsed õpetajad ­ gurud * Usk sai alguse aarialaste jõudmisest Indiasse. * Isikustatud loodusjõud ­ veedausundid * Preestrid - braahmanid

Usundiõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Usundilugu - religioon, erinevad usud

sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus ­ 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus ­ inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund ­ paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja

Eesti religioosne maastik
24 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Maailma religiooni konspekt ja mõtisklus religioonist

Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja

Religioon
3 allalaadimist
thumbnail
17
docx

"Budismi ja hinduismi sarnasused ja erinevused"

' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks

Kunst
81 allalaadimist
thumbnail
83
docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai

Üldine usundilugu
80 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Spikker - taiosm, budism, hinduism

Taoism Dao (hiina keel)- tee või kulg. Tao on loomulik jõud, mis juhib universumi. Taole vastuhakkamine toob kaasa häda ja kannatusi. Inimese elu on harmoonias universumi korraga aga siis kui ta järgib looduslikku kulgu. Seda korda hoiavad tasakaalus yin ja yang. Kaks pidevalt muutuvat ja teineteises toimivat väge, mis annavad korra kogu elule. Taoism on hiinlaste usund. Seda järgivad hiinlaste kogukonnad kõikjal maailmas. Taoistlik mõtlemine, kirjandus ja filosoofia on aga muutunud populaarseks ka mittehiinlaste seas. Olulisemad palverändurite sihtpunktid on viis taoismiga seotud mäge. Taoistidel on palju tekste. Üks tähtsamaid on luule- ja filosoofiateos ''Dao Dejing'' (autor Laozid) Budism Budistid järgivad Siddharta Gautama Buddha õpetust. Buddha elas India põhjaosas 6.-5.saj eKr

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Usundid : Hinduism, budism, judaism, islam.

Hinduism ­ järguliselt 3as usund, maailma vanim järje- pidev religion. Kultushoone on induviduaalne, puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Pühad raamatud on veedad, eeposed ja puraanid. Karma on teo ja tagajärje üleüldine seadus. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Atman on inimese surematu ja muutumatu hing. Brahman on kosmiline maailmahing, universumi alge, lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas, kõige kõrgem kastides, äravalitu. Reinkarnatsioon on taassünd. Kastid : 1Brahman (preestrid) 2Satriad (sõjaväelased) 3Vaisjad (kauplejad, käsitöölased) 4Shrudrad (teeniad) Puutumatused ei kuulu ühegisse kasti. Budism ­ looja Siddharlha Gautama 6 saj e.Kr Kirde- India. Ilma jumalata. Buddha on kuju. Budistid käivad kloosrtites ja templites, kogudustes tekkisid mungad ja nunnad. ,,Tripitaka/ Kolmikkorv" is on jumalikud tõed. Neli õilsat tõde: 1.Elu on kannatus 2.

Usuõpetus
17 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Üldine usundilugu

Püha? R.Otto ­ pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith ­ usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim

Usundiõpetus
30 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Üldine usundilugu

Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate)

Kultuur
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Usundiõpetus: HINDUISM

Jakob Westholmi Gümnaasium HINDUISM Usundiõpetuse Referaat Õpilane: Kristofer Seil 10.a klass Õpetaja: Tiina Parktal Tallinn 2018 Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi- kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja religioosseid käsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Selle järgijate arv kasvab kiiresti. 2010. aastal hinnati hinduistide arvu kogu maailmas umbes 950 miljonile, mis oli umbes 14% maailma rahvastikust

Usundiõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Budism-hinduism-Hiina usundid

See kohustus määratakse sünnihetkel ehks sõltub sellest, mis kasti inimene sünnib. Kõikide hindude jaoks on oluline vastutus nii enda kui teiste (eelkõige perekonnaliikmete) eest. Karma. Kui inimene sureb, saab ta vastavalt karmaseadusele uue keha. Inimene võib oma tegudega mõjutada, millise keha ta järgmises elus saab. Heade ja isetute tegudega kaasneb hea karma, mis aitab kaasa hinge vabanemisele. Halb karma seevastu hoiab hinge kinni taassünni ahelates. 3 peajumalat. 1. Brahma - loojajumal, rajaja 2. Višnu - kaitsejumal, elu säilitaja 3. Šiva - hävitusjumal, häving Maailmahing brahman ja inimese hing aatman ja nende suhe. Kõige nähtava taustal eksisteerib püha ja igavene kord ehk seadmus. Nähtava maailma taustal on maailmahing brahman ehk nähtamatu viimne tõde. Kogu elu pärineb brahmanist ja kõik naaseb lõpuks sinna. Inimese hing ehk aatman on hindude arvates osa maailmahingest . Inimese usuline

Usundiõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Hinduism

Hinduism Koostas: Hinduism Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on India rahvuslik usund, sest ta on lahutamatult seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduismil on maailmas umbes miljard pooldajat. Ta on pooldajate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduismi tuttavaks teinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On

Religioon
80 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Budismist üldiselt, budismi sümbolid

vaid mitmed böni aspektid imbusid budistlikku õpetusse. 1 Erinevad kloostrikoolkonnad 1 Bön. Enne budistlike misjonäride saabumist oli bönil kaks peamist voolu ­ üks oli preestriusund, mis teenis varaseid Tiibeti kuningaid. (vt järgmine lk) Kuna kuningad olid pühad valitsejad ja nende matuseriitused olid eluliselt tähtsad, oli böni preestrite peamiseks ülesandeks monarhiat toetavate rituaalide järjepidevuse hoidmine. Teine böni vool oli samanistlik usund, mis toetus külakogukondadele. Samaanid olid jumalakartlikud pühitsetud, kes suutsid erinesid üksteisest mitmetes asjades, ent neid ühendas kangelaslik soov tõlkida kogu budistlik kaanon tiibeti keelde. Samuti kujunes kloostrites välja tohutu algupärane budistliku maali, metallikunsti ja arhitektuuri traditsioon. Jaapan on aga heaks näiteks sellest, kuidas paljud erinevad budismi koolkonnad võivad üksteise kõrval rahus elada

Religioon
193 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Maailmavaated ja usundid

faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks

Usundiõpetus
46 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maailma usundid. Mõisted

imetegude olemasolu kas eluajal või pärast surma. Ordu ­ Kristlus. Kindalte reeglite järgi organiseeritud kinnine vaimulik või sõjalisvaimulik ühing. Patriarh ­ Kristlus. Õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik. Vaimulik seisus ­ Kristlus. Kirikliku organisatsiooni töötajaskond, kes pühitsuse läbi saab ühendatud kirikuga ja kelle ülesandeks on rituaalide läbiviimine. Uususund ­ Kristlus. Erinevaid usufilosoofilisi aluseid liitev usund. Koraan ­ Islam. Pühakiri, mis on kirjutatud araabia keeles värssides. Sisaldab 114 ptk(lühim 3 värssi, pikim 286 värssi). Sariaat ­ Islam. Jumalik kava, kuidas islami kogukond peab elama ehk islami seadused. Kaaba ­ Islam. Hoone, mis ümbritseb püha musta kivi Mekas. Hadz ­ Islam. Palverännak Mekasse, musta kivi juurde, mille moslem peab sooritama vähemalt kord elus. Salat ­ Islam. Igapäevane palvetamine 5 korda päevas. Eelneb pesemisrituaal. Saum ­ Islam

Filosoofia
108 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maailma usundid - konspekt

Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias

Ameerika vähemusrahvad
171 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Religiooni arvestus

Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased ­ sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Hinduism Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda on võimatu kirjeldada Hinduismis on karma seadus, aatman e hing võib sellest vabaneda (moksha) Hinduistlik jumalakontseptsioon ­ üks lõpmatu ülim olend, kellel on piiramatu hulk kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana

Religioon
24 allalaadimist
thumbnail
7
docx

10 maailma usundi lühiülevaade

soovija õpilaseks. Ta arvas, et kui inimene ei õpi, ei suuda ta õigesti olla, tegutseda, rääkida ega elada. Ta ergutas õpilasi saama vooruslikeks inimesteks, kõige olulisem voorus on ren ­ inimlikkus, headus või humaansus. Taoism ­ kaks peavoolu on filosoofiline ja religioosne taoism. Hiina rahvapärase religiooni põhijooneks on jumalate ja jumalannade paljusus. KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias.

Usundiõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Üldine usundilugu

XIV dalai ­ laama Tendzin Gyatso. Tiibeti okupeeris 1949 ­ 1955 Hiina ning dalai ­ laama oli sunnitud 1959. a. põgenema Indiasse. Demokraatlik maailm ei ole Tiibeti annekteerimist tunnustanud ja tiibetlastele on dalai ­ laama endiselt oma maa vaimne ja poliitiline juht. Jaapan: sintonism Jaapanlaste rahvususundi nimetus tuleneb sõnast sinto 'jumalate tee'. Sintonism on muistne polüteistlik loodususund, kus tähtsal kohal on jumaluste, loodusvaimude ja surnute hingede austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kutuskeskus on Ise pühamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse järgi on inimene põhiloomult hea ja kurjus tuleb pimedusest. Ent hea ja kuri on suhtelised mõisted. Halvad teod häbistavad tegijat. 4.saj võeti Hiinast üle konfutsianistlik eetika, mis täiendab sintoismi

Üldine usundilugu
150 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Üldine usundilugu kokkuvõttev tabel

kuu aastas Hiduis 900 mln Üks lõpmatu Sanatana Hing taaskehastub 84 000 x ­ hinge Kujunes Veedad- India Tempel m ülim olend, dharma ­ seisund surmahetkel mõjutab veedaõpetus usundi vanim ­ India kellel on mitu lõplik tõde; järgmist kehastumist e baasil; kirjalik mälestis; erinevate Lõuna- identiteeti iidne usund moka ­ ümbersünnist vabanemine; rõhutab sisaldavad loitse, hindu Aasia on võimalik vaid siis, kui reinkarnatsi palveid, laule jumalate avataarad e Brahman ­ mõistetakse, et brahman ja aatman ooni ja kujud, jumala vaim on üks ja sama sellest Pühad teksid: kellele

Usundiõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Maailma usundid

Paljud teoloogid olid selliste õppetoolide rajamise vastu isegi liberaalses Hollandis. 1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu ­ religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne

20. sajandi euroopa ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Maailma usundid

Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses.

Usundiõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Maailma usundid

kokku igapäevaselt erinevate kultuuridega; religiooni teaduse 1 eesmärk on kasvatada inimestes mõistmist. Egiptus · II vanim tsivilisatsioon · Vanimad kirjutised 4000 eKr. · Noomid-40 kuni 42 noomi. Täiesti iseseisvad kuni ühinemiseni. Tekkisid Alam- ja Ülem-Egiptus. 3000 eKr liitusid ühtseks riigiks. Pealinnaks Memfis. · Iga maakond austas oma jumalat. · Polüteistlik usund. Oluline roll kultusel ja uskumustel; inimese tekkimise lugu. Ei erine tugevalt selle poolest kreeka ja rooma usundist. · Jumalate kultus; kuningate kultus ja surnute kultus. · Jumala käsitlus: - Iseloomulik, et ühel jumalal võib olla erinevaid ilmumisvorme. Mitte inimlikud ilmumisvormid. Jumalad inimese sarnased; selle kõrval looma või linnu kujul ilmumisvorm. Jumalal on inimese keha ja looma pea. Sellest on tekkinud

Usundiõpetus
113 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Religiooni kujunemislugu ja Hinduism

1) See on maailmavaade 2) Tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada 3) Eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid. 4) Rituaal, näiteks jumalateenistused, erinevad palvetamise viisid, usuliste pühade tähistamise viisid Usundeid saab liigitada ja eristada jumalate arvu järgi: 1) Monoteistlikud religioonid ­ üks jumal (ristiusk, islam, judaism). 2) Polüteistlikud religioonid ­ palju jumalaid (Vana-Egiptus, hinduism jne). Leviku järgi võib usundeid jagada aga: 1) Maailma (maailmareligioonid) ­ Kristlus, Islam, Hinduism, Budism ja Taoism. 2) Rahvusreligioonid ­ iseloomulik teatud piirkonnale näiteks hõimu usundid Aafrikas. Veel võib usundeid jagada aabrahamlikeks ja dharmalikeks. Esimese alla kuuluvad judaism, kristlus ja islam, sest neid ühendab Piibel ja prohvet Aabraham (Islamis Ibrahim). (Käsuõpetus).

Ajalugu
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun