3)Mitmesugused toetused (Euroopa Liidu fondidest, riigi- ja munitsipaaleelarvete vahenditest jt.) 32. Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid INVESTEERINGUTE EFEKTIIVSUS EHK TASUVUS VÄLJENDUB kogutulu juurdekasvu ja seda põhjendanud investeeringu suhtena.lisakulutuste tegemisega peab kaasnema todangumahu kasv ning kasumi suurenemine. piirefektiivsus_tulu ÜHE täiendava investeeringu rahaühiku kohta.Investeerimisvõimaluste võrdlemisel kasutame hindamisvahendina rahavoogusid.Vadeldakse aekunud raha e. sissetulevat rahavoogu ja väljamastud raha e.väljaminevat rahavoogu. Rahavoogude jaotus- esialgne, juurdekasvuline,lõpetav 33. Investeerimisprojektide hindamine teostatavuse ja tasuvuse seisukohast 1) teostatavuse uuring-kuivõrd kättesaadavad on vajalikud ressurssid (inim-, materjali-, energia- ja raharessursid) 2) tasuvusuuring-kuidas projketi arendada ja kuidas finantseerida. Üldjuhul on võimalikud mitmed lahendused
ehk kasum, amortisatsioonieraldised. 2) Võõrvahendid ehk välised ressursid- pangakrediit, Eesti erakapital, väliskapital, ettevõtte võlg hankijatele. 3) Mitmesugused toetused- Euroopa Liidu fondidest. Investeeringute efektiivsus- väljendub kogutulu (kasumi) juurdekasvu ja seda põhjustanud investeeringu suhtena. Investeeringute piirefektiivsus- tulu ühe täiendava investeeritud rahaühiku kohta. Investeerimisvõimaluste võrdlemisel kasutatakse hindamisvahendina rahavoogusid, mitte aga arvestuslikke tulusid. Baasrahavoog- rahavoog, mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi investeeringu alternatiivi ei rakendata ehk kus säilib senine tootmisplaan. Projektist tulenevate rahavoogudena vaadeldakse laekunud raha ehk sissetulevat rahavoogu. Investeeringuga seotud rahavood võib jaotada kolme rühma: 1) Esialgne rahavoog, mis on seotud kohe investeerimisprojekti algu tehtavate
Väline omakapital (aktsiate avalik või suunatud emissioon ehk kas eelisaktsiad või lihtaktsiad) · Võõrvahendid (laenud lühi- ja pikaajalised) · Toetused 154) Välisinvesteeringute kasulikkus · Ressursside ja tehnoloogia juurdevool · Kaubavahetuse loomine · Konkurentsi suurendamine 155) Rahavoogude prognoosimine 156) Investeerimisvõimaluste võrdlumisel kasutatakse hindamisvahendina rahavoogusid mitte arvestuslikke tulusid. Rahavood, st raha laekumine (cash inflows) ja raha väljamaksed (cash outflows). 157) Kapitali eelarvestamises loevad ainult sellised oodatavad rahavood, mis on tahavad või saadavad ... 158) 159) 160) 161) 162) Rahavoogude jaotus a.i.2.a.i.1
pildiseeriad „Lumememme lugu“, „Vanatädi lugu“ (vahendatud jutustused) ning „Palliligu“ ja Tuvi lugu“ (vahendamata jutustused) (vt lisa 2). Narratiivide koostajad on TÜ eripedagoogika osakonna õppejõud PhD Marika Padrik, mag Merit Hallap, PhD Piret Soodla, mag Kati Mäesaar, pildid joonistas Jolana Laidma. Analüüsiti ja võrreldi eeltesti ja järeltesti narratiive nii makro- ja mikrostruktuuri osas (vt plaadilt lisa 8). Jutustuste hindamisvahendina kasutati hindamisskaalat (NHS), mille väljatöötajateks olid Kati Mäesaar, Merit Hallap ja Marika Padrik (vt lisa 5). Transkribeeriti ja hinnati nii eeltestis, järeltestis, kui arendavates tegevustes lapse poolt esitatud jutustused. NHS alusel jutustuste hindamist kontrollis töö juhendaja. Erinevuste osas jõuti kokkuleppele. Vahendatud tekstiloome uurimisel esitati tekstid lapsele enne pildiseeria järjestamist. Mõistmist uuriti loo kohta esitatud küsimuste alusel
annaabi.ee 
