sage esteetilise kunstikäsitluse pooldajate hulgas: esteetiline objekt on igaasi, mis on, kas muusikaline kompositsioon, kirjandusteos jne. Kunstiteose tahk e-objektina ei käsitleta mitte kunstiteost tervikuna, vaid teatud tahku tajutavat/pertseptuaalset isa. Sageli kaasneb sellega normatiivne eeldus, et just see tajutav sfäär on teose kunstiliselt relevantne osa, millele peab tuginema kunstikriitiline tõlgendus- ja hindamistegevus. Esteetilised omadused e-objekt kui objekt, mis kannab e-omadusi: ilus, graatsiline jne. erinevad autorid määratlevad e-omadusi erinevalt ja e-omaduste nimekiri on eri pikkusega. 2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti? E-hoiaku teooriates määratletakse e-objektina objekti mille suhtes võetakse: e-hoiak, e- vaatenurk, e-lähenemine. E-objektiks saab olla mis iganes asi. Me võime e-hoiaku võtta mis iganes objekti suhtes. 3
Koolitusvajadused tulenevad otseselt organisatsiooni vajadustest arendada personali vastavalt muutustele organisatsiooni sise- ja väliskeskkonnas. (Simson jt 2002, 86-87) Koolitusvajaduse hindamise eesmärk on välja selgitada miks, keda, millisel teemal ja kuidas koolitada muutuste ennetamiseks ja/või tekkinud probleemi kõrvaldamiseks. 16 Koolitusvajaduse hindamise korraldamise aluseks on dokumentide analüüs, vestlused, plaanipärane hindamistegevus. Meetoditena kasutatakse formaalseid ja mitteformaalseid, suulisi ja kirjalikke meetodeid. (Mõttus 2004, 43-46) Erinevaid analüüse saab rakendada ka uute ja olemasolevate töötajate puhul. Uute töötajate töölevärbamisel onmõttekas kasutada püstitatud ülesande meetodit, ehk intervjuu käigus anda töötajale ülesanne, mille täitmisel selguvad tema edasised koolitusvajadused. Olemasolevate töötajate koolitusvajaduse hindamiseks on mõttekas
annaabi.ee 
