...................................................................10 8. Jõhvi linna kultuurimälestised......................................................................................11 9. Jõhvi linna mullakaart..................................................................................................12 Jõhvi linna üldiseloomustus Jõhvi linn asub Kirde-Eesti lavamaal.Esmateated Jõhvi küla (Gevi, hiljem Jewe) kohta pärinevad aastast 1241 Taani hindamisraamatust. Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat.Tänapäeva Jõhvi kiriku kohal oletatakse muinaseestlaste linnuse asukohta, kuhu pärast taanlaste vallutusi ehitati puukirik.Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Alutaguse ajaloolise kihelkonna lääneosast. Jõhvit kihelkonnakeskusena mainitakse ajalooürikutes esmakordselt 1354.Esimene kirik hävis 1367. aastal vene ja saksa vägede lahingus. Seejärel ehitati uus, kivist müüride ja kitsaste
mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. · Vanim kirjalik teade Jõhvi kohta pärineb nn Taani hindamisraamatust, mille koostamisajaks peetakse 1241. aastat. Jõhvi on seal kirjas Gevi nime all (häälik "j" kirjutati alamsaksa keeles tähega "g"). Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat. Jõhvi seltsielu algus · 1852. aastal avas pastor F. F. Meyer Jõhvi kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, ja tegutses 1883. aastani. · Sajandi lõpul oli alevikus kaks kirikut, 3 veskit, õlle-ja
tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. Esimene kirjalik mainimine Vanim kirjalik teade Jõhvi kohta pärineb nn Taani hindamisraamatust, mille koostamisajaks peetakse 1241. aastat. Jõhvi on seal kirjas Gevi nime all (häälik "j" kirjutati alamsaksa keeles tähega "g"). Küla suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat. Sisukord Vallavanem
Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga. Sõprusmaakond Kaiserslautern. Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1935. aastani Rappel) on vallasisene linn Rapla vallas Rapla maakonnas ning ühtlasi selle maakonna halduskeskus. Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. AJALUGU Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241.aasta Taani hindamisraamatust – "8 adramaa suurune Rapala küla". 13.sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajavahemikul ehitati (ilmselt Padise kloostri tsistertslaste poolt) Konuvere jõe äärde Maarja-Magdaleenale pühitsetud kivikirik. Kirik kui asula keskpunkt põles Põhjasõjas müürideni maha ja renoveeriti uuel kujul 1738. Rapla hoogsam kasv algas alles 19. sajandi lõpul, kui kirikukülla saabus rohkelt käsitöölisi, kaupmehi ja ametnike
Alistumistingimused ka erinevad. Põhja- ja Lääne-Eestis oli vana eliidi integreeritus uude eliiti tugevam. Sellega seostatud ka kultuuriliste innovatiivsuse omaksvõtt. Kristianiseerumine Saaremaal ja P- Eestis kiirem – nähtud vana eliidi rolli selles. Elanikkond järgib ju vana eliidi eeskuju rohkem. Ka just Põhja- ja Lääne Eestis ülestõusud suurenenud – sealset eliiti pannakse paika aegamööda- Otsustatakse, kas kuulub aadlike hulka või mitte. P. Johansen leidis Taani hindamisraamatust, et 4% vasallidest eestlased. H. Ligi ja H. Moora leidisd aga lausa 10%. Kuidas tuvastada? Nimi – aga ristiinimene võis saada uue nime ju. Lisanimi – viitab päritolule. Samas see võib näidata varasemat lääni. Nt Uexkyll sai lääni järgi nime, oli aga sakslane. Maydell – vapil kala (maidel on ju ka mingi kala vist). Liivlasi teada ka – oli nt von Liven ja isegi keegi orduvend. Hüpotees: kui varased läänistamised anti, sõlmiti abielu vana omaniku tütrega vms.
sajandi algul. Edise mündileid on unikaalne, kuna suur osa Eestis leitud varastest saksa ja anglosaksi müntidest pärineb just sellest leiust. Edise muinasasula kultuurkiht paljandub endise Aiandus-Mesindusseltsi krundil. Mõisaterritooriumilt pärit (valdavalt keskaegsetest leidudest) oli kindral A.Tõnissonil mõisahoones terve kollektsioon /teade Leo Tõnissonilt/. Edise ja Revino kirjalik esmamainimine Vanim kirjalik teade Edise ja Revino külade kohta pärineb Taani Hindamisraamatust, mille koostamisajaks peetakse 1241.aastat. Mõlema küla suurusena on selles ürikus kirjas 5 adramaad. Tolleaegne adramaa vastas arvatavasti ühele normaaltalule. Mõlemad külad kuulusid otse Taani kuningale. Edise ja Revino külad üheskoos moodustasid asustusajaloolase P.Johanseni oletusel vakuse ehk maksustuspiirkonna, mis muinasajal arvatavasti oli ühe pealiku alluvuses. Edise lääneküljel asunud Revino küla asukohta meenutavad praegu vaid muinasaegne
annaabi.ee 
