Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. Loode - kagu - suunaliselt väljavenitatud linna pindala on 460 ha. Peatänavad on Tallinna ja Viljandi mnt., olulised on veel Välja, Mahlamäe, Sulupere ja Jõe tänav ning Alu tee. Kokku on linnas 77 tänavat. Raplat ümbritsevad Rapla riigimajandi põllumajanduskõlvikud, metsatukad ja külad (kagus Kaltu, lõunas Libadu, läänes Sulupere ja põhjas Uusküla). AJALUGU Vanimad kirjalikud andmed Rapla kohta pärinevad aastast 1241: "Taani hindamisraamatu" järgi oli siin 8 ardamaa suurune Rapala küla. See asus praegune linna põhjaosas, seal, kus Tallinna mnt. ristub jõega. Ka 1917. aasta revolutsioonilised sündmused kulgesid Raplas töörahva aktiivsel toetusel. Selleks ajaks oli kohapeal välja kujunenud klassiteadlik proletaariaat, kel oli tihe side Tallinna töölistega. Enamlaste juhiks kujunes kohaliku ministeeriumikooli juhataja Anton Künnapuu (1864 - 1919), kes oli Raplasse elama asunud seoses kooli avamisega 1913. aastal.
loobus edasistest vallutuspüüdlustest. Sellega lõppes Taani ülemvõim Läänemere piirkonnas, kuid Stensby lepinguga kindlustas Taani oma võimu Eestimaal. Oma paljude vallutusretkede tõttu sai Valdemar II lisanimeks "Võitja", kuigi ta kaotas kõik vallutatud alad peale Eestimaa. Kaotuste põhjuseks oli suurelt jaolt see, et tal polnud võimalik vallutatud alasid taanlastega asustada. Valdemar laskis koostada Jüütimaa seadustekogu, mis valmis veidi aega enne tema surma, ja Taani hindamisraamatu. Tema järel sai kuningaks tema vanim poeg Erik IV. Nagu isagi, laskis Valdemar II kuningriigi päriluse tagamiseks kroonida oma vanima poja kaaskuningaks ning andis teistele poegadele maavaldused pärilike läänidena. See nõrgendas kuningavõimu ning vallandas pärast tema surma poegadevahelise võimuvõitluse. Enne esimest abielu oli Valdemar kihlatud Saksimaa hertsogi tütre Baieri Rixaga. Aastal 1205 abiellus Valdemar Võitja Böömimaa kuninga Pemysl
MAARJAMAA oli Liivimaa ja Eestimaa alade üldine nimetus, mille 1201. aastal laskis käibele piiskop Albert. KROONIKA ajaloosündmusi nende toimumise järjestuses esitav teos, ajaraamat. FOLKLOOR rahvaluule, laiemalt ka rahvamuusika, -tants jm vaimne looming. TAANI HINDAMISRAAMAT on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929. aastast hoitakse Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja PIIBEL ristiusu õpetuste aluseks olev pühade tekstide kogu. Kes? (elulugu + tähtsus meie kirjandusloos) O. W. MASING (17631832) Äksi pastor, eestlasest köstri poeg, eesti aimekirjandusele aluse panija, esimese järjepidevama eesti ajalehe välja andmine, aabitsate, aritmeetikaraamatu, kooliraamatute kirjutaja, eesti kirjakeele uuendaja, tõi Õ tähe eesti keelde, H
pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu eelkäija Mõõgavendade ordu vaheline konflikt. Konflikti käigus vallutas Mõõgavendade ordu suveks 1227 taanlastelt kogu Põhja-Eesti koos Tallinnaga. Vakk(us) – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis. vesse – oli saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal aastatel 1343–1344. Taani hindamiseraamat - on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja. must surm - nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. 24. teoorjus – ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes
vabalt kirikule annetada https://www.tallinn.ee/est/arhiivindus/Eesti-vanim-urik Vanuselt järgmised Eestis säilinud ürikud on · Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade osakonnas olev maavalduse kinkekiri 1239. aastast · Eesti Ajalooarhiivis olev Taani kuninga Erik IV poolt välja antud ürik kirikukümnise kohta, dateeritud 1240. aasta 24. juuniga. Suur Eestimaa nimistu hoiul Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis Suur Eestimaa nimistu on Taani hindamisraamatu üks osa. See on koostatud munkade poolt aastatel 1219-1220, kes Eestimaal ringi liikusid ja rahvast ristisid. Munkade koostatud nimistus on üle 500 kohanime Harju ja Virumaalt. 421 neist on kasutusel tänapäevani. Ära toodud on ka maavaldussuhted. https://et.wikipedia.org/wiki/Taani_hindamisraamat 3. Saagad, letopissid, kroonikad Saagad Enamik Baltimaadega seotud saagateateist on seotud lahingute ja röövretkedega.
Ohtu Mõis OHTU PÄRIS ALGUS Millal, kuis on kerkinud siia selline arhitektuuriansambel, mõisasüda, mis võinuks vabalt paikneda kuskil hoopis kaugel, Taanis või Schleswigis või Pommeris? 1973. aastal ilmunud ENE 5.köide ütleb Ohtu kohta nii: Ohtu asunduse kohal oli varem suur küla (Taani Hindamisraamat 1241: Heukael) mis Poola Rootsi sõdade ajal tühjenes; samasse 17. saj. algul rajatud mõis sai nime Ohtu vabatalu järgi (1534: Ochter). Taani Hindamisraamatu järgi oli too 20 adramaa suurune küla läänistatud kellelegi Marwarile, kelle omanduses oli ka lähedaipaiknev Nahkjala küla. 1314 aastal ostis küla Hinricus de Lode käest Tallinna raehärra Johannes Masche, kes selle ka kohe edasi müüs. Ordu ajal kuulus Ohtu ala Keila mõisa kulna vakusesse. Rootsi võimuaja algul oli kroonuomand kuni Johan III selle Nils Jönsson Krämerile (+1623) läänistas. 23.6.1624. müüs Gustav II Adolfmõisa N.J.Krämeri lesele Magdalenale päriseks
Küsimuste hulk Küsimuste hulk oleneb vastaja vanusest, sotsiaal-majanduslikust seisundist (töötav, pensionär jne), varasematest elukohavahetustest, eluruumi tüübist jm tingimustest. Kui riiklikes andmekogudes on info sobival kujul olemas, on mõne küsimuse vastus ankeedis juba kirjas. Vajaduse korral saab seda infot parandada. Iga eluruumi ja leibkonna kohta täidetakse ühine, iga elaniku kohta aga eraldi ankeet. Eesti rahvas enne loendusi Taani hindamisraamatu kohaselt elas Eestis 13.sajandi alguses umbes 20 000 inimest . Inimeste arvukus kasvas aeglaselt . Selle põhjuseks olid sõjad , katkupuhangud ning halvenenud kliimast tingitud näljahädad . Liivi sõja ja Põhjasõja järel kahanes rahva arvukus peaaegu kriitilise piirini ( 100 000 150 000 inimeseni ) Sisseränne aitas väga hästi kaasa rahvaarvukuse taastamisele . Alates 17.sajandi lõpust sai alguse sündmusstatistika . Hakati registreerima rahvastikusündmusi .
rajasid sinna eramõisad. Esimesed mõisad tekkisid Harju-Virus ja olid eelkõige maksude kogumise keskused ja vasallide elupaigad, kus põllumajandusega tegeldi äärmiselt vähe. 1241.aastast pärit Taani hindamisraamat märgib, et sel ajal oli Eestis kolm mõisa. Ülejäänud tekkisid 14.sajandil. Vahetult enne Jüriöö ülestõusu oli 23 mõisa, millest 21 Harju- Virus ja neist kaks kollegtiivset mõisnikut – Kärkna ja Padise kloostrid. „Taani hindamisraamatu“ nn suur Eestimaa nimistu koostati aastatel 1219-1220. See sisaldab andmeid maavaldussuhete kohta. Lisaks küla nimele on allikas nimetatud ka maa suurus ja valdaja. Hindamisraamat oli Eesti ajaloo tähtis allikas, kuna seal oli andmeid Eestimaa maavalduste kohta. 7. Talurahva õiguslik seisund: koormised, olukorra järk-järguline halvenemine (14. sajandist) kuni pärisorjuse kehtestamiseni (16. sajandil). Loe lisaks lk 65. Kuigi ristiusu vastu võtnud eestlane jäi 13
missugust keeleainestikku sisaldab) 1224 – 1227 Henriku „Liivimaa kroonika“ - on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 1241 – LCD - Taani hindamisraamat (ladina Liber Census Daniae, taani Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja. 1524 – 1532 Kullamaa käsikiri - vanim säilinud pikem eestikeelne tekst, sisaldab kaks palvet (Pater noster ’meieisapalve’, Ave Maria ’Maria tervitus’) ja usutunnistuse (Credo), kokku ligi 150 sõna 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus -Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele
küla põldudest jagati taludele välja pikad siilud iga talu sai hulga pikki siile põllu eri osadest. Kujuneb välja küla kui ühtne administratiivne süsteem. Hilisrauaaeg. Linnus-asula süsteem lagunes 11. sajandil. Arvatakse, et linnused olid siiski ka peale seda seotud mingi kindla asulaga, see paiknes nüüd aga mõnevõrra eemal. Samas ei saa mööda vaadata ka faktist, et paljude linnuste lähikonnast on teada kunagine mõis. Taani Hindamisraamatu andmeil olid 13. sajandi alguse Põhja-Eestis mitmekümne adramaaga külad üsna harvad, keskmises külas loetleti 10-12 adramaad. Põhiline külavorm tõenäoliselt sumbküla, kuna sel ajal oli see kõikjal laialdaselt levinud. Hilisem vorm ridaküla (ahel-, tänav-), ning hajaküla, kuid olenes ka looduslikest- maastikulistest eeldustest. Keskajal säilitas küla Eestis ja üldse läbi kogu feodaalaja oma muinasajal omandatud struktuuri
(umbes 12 000 km²). Järva maakond jääb ordule, kuid Taani kuninga loata ei tohi ordu rajada sinna kindlustusi. Kiriklikult moodustati Taanile tagastatud aladest Tallinna piiskopkond, mis allus Lundi peapiiskopile. Stensby lepinguga sõlmiti ühtlasi liit uute (paganate) maade vallutamiseks, millest Liivi ordu pidi edaspidi saama ühe kolmandiku ja Taani kaks kolmandikku. 5. Taani hindamisraamat - Suur Eestimaa nimistu on 27 pärgamendilehest koosnev Taani hindamisraamatu üks osa. See on koostatud munkade poolt aastatel 12191220 kes Eestimaal ringi liikusid ja rahvast ristisid. Munkade koostatud nimistus on üle 500 kohanime Harju ja Virumaalt. 421 neist on kasutusel tänapäevani. Ära toodud on ka maavaldussuhted. 6. Liivi ordu Venemaa vallutamise katse (Aleksander Nevski) - Novgorodi väed vürst Aleksander Nevski juhtimisel võtsid Vene valdused tagasi ning lõid Ordu ja Tartu vägesid Jäälahingus 1242. aastal. Kui 1240
Lahing eestlastega lõpuks võideti. Sellest lahingust on pärit ka legend kuulsast Danebrogist(Taani lipust). Seejärel lahkus Taanlaste kuningas, Valdemar II, Eestist, jättes siia oma valdusi valitsema peapiiskop Andrease. 1227. aastal okupeeris Ordu Taani alad Eestis. 1238. aasta Stensby lepinguga sai küll Taani Eestimaa tagasi, kuid selle ajaga oli selle valitsev kiht jõudnud juba saksastuda ja Taanil tuli olukorraga leppida. ,,Taani hindamisraamatu" järgi kuulus 1241. aastal Taani kuningale Harju-Virus vaid 20 protsenti maavaldustest, 5 protsenti oli kiriku käes ja ülejäänud osa oli läänistatud vasallidele, kelle hulgas domineerisid sakslased. Vasallid moodustasid oma korporatsiooni, millel juba hiljemalt 1259. aastal oli oma pitser. Vasallid olid enamasti ka rüütlid. Rüütliseisuse õiguseks oli omada lääne ja mõisaid, omada vappi ja kasutada seda kui pitserit, olla
Lahing eestlastega lõpuks võideti. Sellest lahingust on pärit ka legend kuulsast Danebrogist(Taani lipust). Seejärel lahkus Taanlaste kuningas, Valdemar II, Eestist, jättes siia oma valdusi valitsema peapiiskop Andrease. 1227. aastal okupeeris Ordu Taani alad Eestis. 1238. aasta Stensby lepinguga sai küll Taani Eestimaa tagasi, kuid selle ajaga oli selle valitsev kiht jõudnud juba saksastuda ja Taanil tuli olukorraga leppida. ,,Taani hindamisraamatu" järgi kuulus 1241. aastal Taani kuningale Harju-Virus vaid 20 protsenti maavaldustest, 5 protsenti oli kiriku käes ja ülejäänud osa oli läänistatud vasallidele, kelle hulgas domineerisid sakslased. Vasallid moodustasid oma korporatsiooni, millel juba hiljemalt 1259. aastal oli oma pitser. Vasallid olid enamasti ka rüütlid. Rüütliseisuse õiguseks oli omada lääne ja mõisaid, omada vappi ja kasutada seda kui
ligipääsu. Muinasajal korrastati teid mis viisid pelgupaika või linnusesse. Soode läbimiseks tehti roigasteid. Teede korraldus puudus, peeti vast vahti ,et ennetada vaenlase tulekut. Linnades kasutati puitsillutist 13-14 saj. Piki teed laotatud palkidele oli risti tihedalt laotud okaspuud. Kui muinasaja teed olid isetekkelised, siis inimeste kommunikatsioonide tulemusena. Teedevõrk siiski eeldab süsteemsust ja teatud piirkondi ühendamist. Taani hindamisraamatu andmetel loetleti 13 saj mööda muinasteid liigeldes (2000km) 478 küla. Eksisteeris 3 suunda, Tallinn Tartu Pihkva, Tallinn Pärnu Riia, ja Tallinn Viljandi Riia. Kliimast tingituna olid meil ka jääteed. Teadaolevalt olevat olnud Saaremaa ja Lübecki vahel jäätee 1323 aastal 500km. Mõisate ja linnuste rajamise hoogustumisega 13 saj. Arenes ka teedevõrk ja erines tunduvalt muinasaja teedevõrgust.
a) Kullamaa käsikiri, b) esimene eestikeelne raamat, c) Wanradt-Koelli katekismus, d) Georg Mülleri jutlused? 1241 aastal ilmunud Taani hindamisraamat selle n suures Eestimaa nimistus leidub ligi pool tuhat eesti kohanime Harju- ja Virumaalt, samuti mõned isiku- ja perenimed. Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere- lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu.
Eisen ise tegutses aktiivselt rahvuslikes seltsides: Eesti Üliõpilaste Seltsis ja Eesti Kirjameeste Seltsis.Nooruses tegeles Eisen aktiivselt ka Eesti ajaloo uurimisega, andes juba 19-aastaselt välja "Eesti-, Liivi ja Kuura maa ajaloo", mida täiendas 1912., 1919. ja 1920. aastal. Ta tegeles ka kohaajaloo ning kultuuriloo uurimisega. Samuti propageeris ta 1870. aastatel koos Jaan Jungiga termini 'ajalugu' kasutuselevõttu. 1920. aastal andis ta välja ka uurimuse "Taani hindamisraamatu" kohta. Ta oli rahvaluule suurkogumise organiseerija. Kogus rahvaluulet, eriti rahvajutte ja mõistatusi. Publitseeris mitmeid populaarseid rahvaraamatuid. Esimesed ajaloolised romaanid: Bornhöhe: "Tasuja", "Villu võitlused", "Vürst Gabriel". Jaak Järv: "Vallimäe neitsi", "Ristitütar", "Karolus". 16 Andres Saal: "Aita“ „Leili“ „Vambola“ „Hilda".
Rüütlitest läänimehed ja läänikord - Kogu maa, mida harisid talupojad jagunes: maaisanda domeen (riigivalitemise kulud, isiklikud väljaminekud) ja vasallide läänid ehk feoodid (sõjateenistuse eest). Kõige rohkem feoode jagasid piiskopid ja Taani kuningas, ent Liiviordu minimaalselt, sest olid nii kui nii rüütliordu ja ei vajanud tuge. Kujunesid maa-aadel ja mõisad, mis tõid tulu sellele omanikule. Taani hindamisraamatu järgi oli Taani kuningal 115 vasalli. Jüriöö ülestõus (1343-1345) ülestõusu eellugu, põhjused, sündmuste areng ja tagajärjed (lk 72). Ülestõusu eellugu - 1340-ndate aastate alguses oli Põhja-Eestis olukord keeruline, sest: 1) Taani kuningale valmistasid muret isepäised Harju-Viru vasallid (kuningas tahtis maa maha müüa) 2) Liivi ordu oli huvitunud territooriumi laiendamisest 3) maa põlisrahvas (eestlased) tahtis taastada vabadust
mõjutada vaatajate kõiki meeli: kasutati keerulist lavatehnikat, uhkeid dekoratsioone, tulevärki, muusikat ja laulu. 2. Esimesed eestikeelsed raamatud 1241 aastal ilmunud Taani hindamisraamat selle n suures Eestimaa nimistus leidub ligi pool tuhat eesti kohanime Harju- ja Virumaalt, samuti mõned isiku- ja perenimed. Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere-lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu.
Vakuste ajal ka. Põhiüksusteks küla, kihelkond ja maakond. V. Lang ja M. Mandel: linnusepiir oluline. Kihelkond polnud haldus-ega admin jaotus. Vakus läheb tagasi muinasaega, kus seotud linnusepiiridega. Seega, vakus on põline. On ju selge, et haldusüksusi on maksustamiseks vaja. E.Tarvel leiab, et vakus hilisem nähtus, „mida ei ole aktides, seda pole olemas.” 13. saj alguses on maakonnad. Taani hindamisraamatu järgi teada suurused adramaades (majanduslik suurus). Selle järgi Saaremaal (Osilia) 3000, Läänemaal 1900, Harjus 1200, Virus 1600, Järvas 1..., Sakalas ja Ugandis 3000, Vaigas 1000 jne. Kagu-Eesti, hilisem Võrumaa poliitiline seotus kahtlane. Saaremaa suurus on märgatav. Jõukas. Kajastub piirkondade taksiväärtuses – kõige kallim Liivimaal. Kihelkondi võis olla 45, saavad aluseks uutele kirikukihelkondadele. Arv kasvab. 13saj lõpus ligi 60, 16saj lõpuks 83 ja 19sajandil 105.
Lauri Kettunen hakkas kirjutama kohanimedest 20.saj alguses. Tema suurim töö oli 1955 ilmunud „Eesti kohanimede etümoloogia“. See on tänini ainus nimeliselt kõiki Eesti kohanimesid haarav uurimus. Ta tugines Eiseni materjalile, mis kahjuks oli vigane, mistõttu on teinekord tema järeldused ka vigased. Sõja eel oli oluline uurija taani päritolu Johannsen, kes avaldas palju Tallinna ajaloo kohta. Tema tähtteos on „Taani hindamise monograafia“ (1933). Kui seni oli hindamisraamatu nimesid püütud analüüsida kaootiliselt, siis Johannsen suutis välja mõelda süsteemi. Ta oli ajaloolane ja oskas dokumente analüüsida ka tekkeloo seisukohast. Ta pani tähele, et kohanimed on geograafilises järjestuses. Ta tegi enda meelest sellega kindlaks ka Taani misjonäride marsruudid. Hiljem on olnud oluline Valdek Pall, kes uuris Põhja-Eesti kohanimesid. Tänapäeval on oluline Marja Kallasmaa (Saaremaa ja Hiiumaa).
2. 16. sajandi eestikeelsed tekstid ja nende keel (nt Kullamaa käsikiri, Wanradti-Koelli katekismus jt) 1241 aastal ilmunud Taani hindamisraamat selle n suures Eestimaa nimistus leidub ligi pool tuhat eesti kohanime Harju- ja Virumaalt, samuti mõned isiku- ja perenimed. Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere-lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu.
Taani Valdemar I (Suur) Taani kuningas 1157-82. Tugevdas pärast sisevõitlusi kiriku abiga kuningavõimu. Korraldas mitu ristiretke polaabi slaavlaste vastu. Valdemar II (Võitja) Taani kuningas 1202-41, Valdemar I poeg. Korraldas 1206 sõjakäigu Saaremaale ning 1210 Preisimaale ja Samlandi. Purustas 1219 eestlaste sõjaväe ja rajas Toompeale linnuse. Vallutas 1222 osa Saaremaad. Kindlustas Stensby lepinguga oma võimu Eestimaal. Laskis koostada Jüütimaa seadustekogu ning Taani hindamisraamatu. Taani interregnum 1332-40 Pärast Valdemar II oli riigis jätkuvalt suurenenud aadliku võim, riigiasjade üle otsustavaks institutsiooniks oli saanud Danhof (aadlike omavalitsus) ning asi jõudis oma kulminatsioonini, Danehof otsustas ametisse määrata Kristofer II, keda peetakse läbi Taani ajaloo üheks saamatumaks kuningaks. Ta pantis enamiku Taani aladest sakslastele ja rootslastele ning kui ta 1332 suri, ei määratut uut kuningat, sest lihtsalt polnud enam enam, mida valitseda
Tegi uurimistöö Eesti ajaloost keskajal ,,Siedlung und Agrarwesen der Esten im MIttelalter". Asustuspilt ja selle muutumine, põllumajandustehnika areng. Sai tööd Tallinna linnaarhiivis (Otto Greifenhagen selle eesotsas), jäi baltisaksa ajaloolastele tööpakkujaks. Linna arhiivi direktoriks sai hiljem. Tema käe all uuele tasemele ka arhiivi väljaanded. Palju olulist ka Paul Johanseni avastatut ja käibele toodut. Monograafia vaatles Taani hindamisraamatu lehti Eesti kohta, klassikaline uurimus. Kuidas oli Põhja-Eesti taanlaste käes olles asustatud ja kellele kuulusid maad, mis rahvusest omanikud. Vasallide seas, poole küsisid läänistatud ka eesti vanemate järglasi, kes väike vasallidena säilitanud oma valdused. 1930. aastail rääkis ÕES tähtpäeval (10. aastane) asustusuurimise ülesandest - Ajalooline Ajakiri 1930. Kogumik ,,Eestimaa" koostamine, ka ajaloolisel ülevaatel osa, milles ka asustuslooline peatükk.
Valdemar II (Võitja) Taani kuningas 1202-41, Valdemar I poeg. Korraldas 1206 sõjakäigu Saaremaale ning 1210 Preisimaale ja Samlandi. Purustas 1219 eestlaste sõjaväe ja rajas Toompeale linnuse. Vallutas 1222 osa Saaremaad. Kindlustas Stensby lepinguga(eesmärgiga lõpetada 1225. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu eelkäija Mõõgavendade ordu vaheline konflikt) oma võimu Eestimaal. Laskis koostada Jüütimaa seadustekogu ning Taani hindamisraamatu. Taani interregnum 1332-40 Pärast Valdemar II oli riigis jätkuvalt suurenenud aadliku võim, riigiasjade üle otsustavaks institutsiooniks oli saanud Danhof (aadlike omavalitsus) ning asi jõudis oma kulminatsioonini, Danehof otsustas ametisse määrata Kristofer II, keda peetakse läbi Taani ajaloo üheks saamatumaks kuningaks. Ta pantis enamiku Taani aladest sakslastele ja rootslastele ning kui ta 1332 suri, ei
1223 sattus Valdemar II jahil olles sakslaste kätte vangi ja pidi vabanemiseks loovutama kõik võõrvaldused välja arvatud Rügeni saar ja Põhja-Eesti (see info on Põhjamaade ajaloost, mujal sellest juttu ei ole). 1227 kaotas Bornhövedi lahingu saksa vürstide vastu, kaotas kõik valdused Põhja-Saksamaal. 1227 Mõõgavendade ordu vallutas Taanilt Põhja-Eesti.1238 Stensby leping, kindlustas endale võimu Põhja-Eesti üle. Lasi koostada Jüütimaa seadustekogu ja "Taani hindamisraamatu", kindlustas nii keskvõimu, korraldas seadusandluse keksvõimu alla ja parandas maksustamist. Pärast ta surma algasid Taanis segadusteajad. Schleswig-Hamburg-Lübeck-Eesti-kaotasOrdule-Jüütimaaseadustekogu-Taanihin damisraamat Taani interregnum 1332-1340. (vt ka Maailma Ajaloo atlas). Eellugu: Pärast 1282 alla kirjutatud Vordingborgi akti said aadlikud endale esinduskogu Danehof. Kuningas Kristofer II (valitses 1319-1332) oli täielikult aadlike mõju alla, kes
Uuris ka reformatsiooni. Paul Johansen - Taani päritolu, kasvas üles saksa keelsena, 1901-1965. Enn Tarvel on rõhutanud, et kui peaks nimetama suurima balti ajaloolase, siis see oleks tema. Õppis Leipzigis ajalugu, kaitsest lõputöö eesti talurahva ajaloost. Tema avastas Eesti elanikkonna keskaegsetes linnades. Kogus selle teema kohta hulga materjale, mis ta Saksamaale kaasa võttis. "Saksa ja mittesaksa varauusaegses Tallinnas"?. Töötas läbi Taani hindamisraamatu - kogu Põhja-Eesti asutus. Publitseerinud ka allikaid. Ta ei olnud ajaloolasena korrektne, uskus oma hüpoteese. Manfred Hellmann 1912-1992 - õpilased on olnud Saksa ajaloolased, kes on Liivimaad uurinud Angermann - Johanseni viimane õpilane, tegeles Venemaa ajalooga, Hansa ajalooga. Õpetanud terve rea saksa ajaloolasid, kes Liivimaa vanema ajalooga tegelasid. Niitemaa 1917-1991 - sotsiaalajalugu ja kaubandusajalugu uurinud Herbert Ligi, Sulev Vahtre ja Enn Tarvel.
annaabi.ee 
