• 2. Lahendus-alternatiivide kujundamine • 3. Otsustamine • 4. Elluviimine • 5. Hindamine Palun sõnastage poliitikaprobleem ja põhjendage miks peaks riik antud probleemiga tegelema Milline on lahendus probleemile ning kuidas antud lahendus sobitub loengus kasutatud HP tüpoloogiatega? Milliste hindamiskriteeriumite alusel John Oliver antud lahendust hindab? Kuidas defineerivad Knill ja Tosun mõisteid poliitika, halduspoliitika ja poliitiline kogukond (politics, policy, polity)? Politics is decision-making processes. (Policy) HP - Valitsuse või parlamendi tegevus (või tegevusetus) konkreetse probleemi osas(Knill ja Tosun). Polities are country’s politacal institutions. Mõiste „halduspoliitika“ mõtestamisel eristavad Knill ja Tosun nelja erinevat tasandit:
4. Milles seisneb tööalase hindamise ettevalmistamine - Sõnastatud on organisatsiooni üldised arengusuunad ja prioriteedid lähiaastateks - Määratakse hindamise eest vastutav isik või struktuuriüksus - Töötatakse välja vajalik organisatsiooniliste dokumentide pakett - Kogu organisatsiooni informeeritakse hindamise eesmärkidest ja läbiviimise reeglistest - Toimub juhtide koolitamine tööalase hindamise oskuste arendamiseks 5. Millised on peamised nõuded hindamiskriteeriumite kindlaksmääramisel - Hindamiskriteeriumid tuletatakse töö sisust ning need peavad orienteeruma töötulemustele või teatud käitumisviisidele - Peavad olema olulise tähtsusega tööülesanne täitmisel - Peavad olema jälgitavad - Hindamiskriteeriumid (kuidas hinnatakse) ja hindamisskaala peavad olema tutvustatud kõigile hinnatavaile enne hindamist 6. Millised on tööalase hindamise meetodid? Kirjelda ühte meetodit lähemalt - Töötajate järjestamine
tulen iseseisvalt paremini toime. 4 3. Autori õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega Antud ainekursuse eesmärkidena näen ma enda jaoks eelkõige oskuse analüüsida ja hinnata ennast õppijana omandamist, samuti õppimist mõjutavate tegurite tundmaõppimist, enesejuhtimise kvaliteedi õppimise protsessis kõrgendamise nippide omandamist, õpimotivatsiooni taseme hindamiskriteeriumite ning ka selle tõstmise võimaluste teada saamist. Sellel ainekursusel on rida teemasid, mida ma ei valda piisavalt hästi ja need on järgmised: ,,Õppimise rahvusvahelisus" ,,Väärtushinnangud ja hoiakud, nende mõju suhtlemises" ,,Eksamiteks valmistumine. Toimetulek perfektsionismiga" Minu õpivajadusi arvestades on kõige olulisemad järgmised teemad: ,,Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess. Õppimise eesmärgid" ,,Õpihoiakud ja motivatsioon" ,,Õppimise planeerimine ja ajakasutus
ITIL'i arenduse algatas Ühendkuningriigi valitsus, et parandada riigiasutuse IT-juhtimist. ITIL'i tava kohaselt toimub IT-protseduuride arendamine 4s etapis: 1. Olukorra hindamine. 2. Eesmärkide püstitamine. 3 3. Eesmärgide saavutamise strateegia määratlemine (protseduuride parendamine, protsetuurijuhtimise vahendite kasutusele võtt). 4. Tulemuste hindamiskriteeriumite kehtestamine. HOOLDUVAHENDID It'l põhinevaid protseduure pakkuv ettevõta vajab tehnoloogilisi võimalusi, et neid protseduure jälgida, juhtida ning analüüstulemustest lähtuvalt parendada. Selleks on vaja tarkvara, mis automatiseeriks ettevõtte IT-klienditoe tööd. Selline tarkvara automatiseerib IT-klienditoe protseduurid ja funktsioonid. Samuti annab see võimaluse himmata IT-klienditoe ja iga üksiku pletsialisti efektiivsust, st näha lahendatud probleemida staatust ja
võimuambitsioonide ja reaalse võimu olemasolu osapooltes ja osapoolte vahel, võimaliku kasu ja kahju vahekord konflikti arenedes jt (Lehtsaar, 209-212). KUIDAS LUUA OMA KONFLIKTIDIAGNOSTIKA SÜSTEEM Oma konfliktidiagnostikasüsteemi läheb tarvis kõigil, kes tahavad konkreetset konflikti mõista ja analüüsida. See süsteem võib olla nii range ja teadlikult sõnastatud kui ka intuitiivne ja sõnaselgelt väljaütlemata. Oma süsteemi loomine taandub suuresti hindamiskriteeriumite valikule. 1. Konfliktidiagnostikat mõjutab uurija või nõustaja teoreetiline taust ja suhtumine konflikti üldse. 2. Konflikt on mitmetähenduslik nähtus, mis võib avalduda tunnetes, seisukohtades, käitumises, kuuluvuses, motiveerituses, suhtlemises, moraalsuses ja väärtushinnangutes. 3. Kollektiivselt tunnustatud diagnostlised kriteeriumid on kaalukamad kui individuaalselt kasutatavad. 4
Konvergentne ja divergentne hindamine: Kavandamata väljundid Praktiliselt kõikijal kasutatakse divergentset hindamist. Ainult suletud küsimustes saab. (lk 193) Kui tegemist on suletud küsimused välistatakse paljud sisulise teadmised. Hindaminepeaks võimaldama rikkaliku õppimuskogemust, aga sageli ei võimalda. Hindamisel tuleb valida äärmiselt täpselt sõnastust, mis ei tekitaks kaheti arusaamise efekti. (lk 194) Üliõpilaste hindamine sisaldab kolme järku: Hindamiskriteeriumite püstitamist. Tõedusmaterjalide leidmist, mis aitab seatud standarditele saavutamist. Hinnagu andmine, millisel määral on saavutatud väljundid. Hindmaisel on alajaotused: enesehindmiane, vastastikuhindamine ja õpetajahindmaine. Enesehindmaine ja vastastikhindamine võimadavad hinnata virgutavalt ja kaasahaarvalt. Teadvustades õpilasi oma võimalusestest. Aitab otsida tõendusmateriali. Aitab hindamis oskuse tekkimisele. (lk 195)
aktsepteeritakse ja koheldakse lugupidavalt. Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 9 Tõnu Lehtsaare (2008:270) läheneb konflikti lahendamisele kindlate kriteeriumite alusel, mis tähendab konflikti analüüsimist ehk konfliktidiagnostikat. Konflikti hindamise kriteeriumite valik sõltub hindaja arusaamisest, konfliktist ja hindaja eesmärkidest. Puudub üks ja üldtunnustatud hindamiskriteeriumite süsteem, siiski lähtub Lehtsaare konfliktist kui suhestuvate osapoolte vastaseisust ning selle järgi on võimalik konflikti diagnoosida otsides vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Mis on konflikti põhiküsimus ja mis on see kummagi osapoole jaoks? 2. Kes on konflikti osapooled? Määrata kindlaks, kelle vahel konflikt toimub. 3. Kui kaugele on konflikt arenenud? Konflikti arenguastme määramine. 4
Essee Mai-Liis Paenurm Juhendaja: Katre Sakala Tartu 2016 2. juulil 2015 kiitis Eesti Vabariigi valitsus heaks kohaliku omavalitsuse reformi rakendamise ajakava, mida järgides võetakse 1. juuliks 2016 vastu haldusreformi seadus (valitsus.ee, 2015). Peale esimest juulit 2016 tehakse üheseltmõistetavate ja objektiivsete hindamiskriteeriumite järgi selgeks, kes valdadest liidetakse ja kes säilitavad oma nime, kuid võivad suureneda kõrvalasuvate külade või väiksemate valdadega ühinemisel (Rahandusministeerium, 2016). Uued omavalitsused peaksid ajakava järgi tööd alustama 1. oktoobril 2018, peale erakorralisi valimisi (valitsus.ee, 2016). Selleks, et väiksemad vallad saaksid säilitada oma endise nime ja kuju, märgiti perspektiivika valla rahvaarvu piiriks 5000 sissekirjutatud elanikku
saadavus nii hetkel kui ka pikemas perspektiivis. Mõjutada materjalide ja teenuste ostukulude vähendamist. Luua tarneahela liikmetele hea ettekujulus oma ettevõttest. (head suhted klientide ja tarnijatega) Ostufunktsioonide juhtimine tähendab eesmärkide seadmist nende täitmise jälgimist ja ressursside juhtimist Kategooriajuhtimine on olukorra analüüsimine, swot ja portfoolio analüüs, strateegia loomine Lepingu elutsükli haldamine- päringute koostamine, hindamiskriteeriumite määratlemine, tarnija valik, lepingu haldamine. täpsustuste koostamine Operatiivne ostutegevus- tellimuse koostamine, tallimuse ja tarne haldamine, vastuvõtt laos, arvelduste haldamine, kaebuste haldamine Tarnijate haldamine- siseklientide rahulolu haldamine, tarnijate soorituse hindamine, tarnijate strateegia loomine Juhtimise tasemed: Strateegiline tase: ostutegevuse planeerimine ja arendamine ja juhtimine ostja-tarnija suhte arendamine, nõudluse pikaajaline prognoos, tarnijate valik,
Tegemist on etapiga milles me võime rääkida nn tulemuskokkuleppe tegemisest, mida võiks kasutada, sest siis on ka töötaja andnud endapoolse lubadus tulemuse saavutamiseks ning tunneb seotust ja vastutust selle täitmiseks. Käesolevas etapis tuleb läbi töötada ka tulemustasustamise reeglid, sest tulemuste saavutajad eeldavad, et neid tasustatakse vastavalt tema panusele organisatsiooni eesmärkide saavutamisesse, mis oma korda nõuab kindlate hindamiskriteeriumite paikapanemist. Kõike seda suurt planeerimist arvesse võttes tundub tegemist oleva kõige ajamahukama etapiga. 2.2 Tegevuste täideviimine Tulemusliku tegutsemise eelduseks on tegevuskavast täpselt aru saamist. Juhi ülesanne on töötajale loodud tegevuskava selgitada, veenduda, et töötaja sai sellest aru, ning küsida töötaja käest regulaarset tagasisidet, seega selles etapis tuleb tegeleda juhendamise ja jälgimisega. Teenuste täideviimine hõlmab:
põhjused- diagnoos? Nt: Kuidas on seotud telefoni kasutamine ja autoõnnetused? Millised poliitilised võimalused on õnnetuste vältimiseks? Jne. *Poliitika alternatiivide konstrueerimine ( üks tähtsamaid etappe)- Peamine küsimus on, millised pol.võimalused on selle probleemiga tegelemiseks? ( tuleta meelde poliitika tüpoloogiad ja instrumendid)? Nt: Trahvid roolis rääkimise eest? Autojuhtide harimine. Tehnilised võimalused telefoni kasutamise blokeerimiseks sõitvas autos. *Hindamiskriteeriumite väljaarendamine Peaminsed küsimused on, sobivad hindamiskriteeriumid ? Kulu,- tõhusus,- ja õiglusküsimused? Nt: Millised meetmed võiks olla kõige jne TABEL LOENGUS NR 12 lk.2 Hindamiskriteeriumid: LOENG12 lk 3 Erinevate probleemide puhul erinevatel hindamiskriteeriumitel erinev osakaal; need samuti poliitilise vaidluse objektiks Peamised hindamiskriteeriumid avalikus poliitikas (Kraft & Furlong): Efektiivsus - effectiveness doing the right things
*kohene ja terviklik kindlal ajahetkel vana süsteemi sulgemine ja uue kasutuselevõtt; ajaliselt kõige vähem kulukas, kõige riskantsem. *piloteerimine juurutamine ühes osakonnas või valdkonnas; hindamine ja seejärel laiem juurutamine. *alamosade kaupa üks moodul/funktsionaalsuste komplekt korraga. *uue ja vana süsteemi paralleelne kasutamine. 85. Milliste kriteeriumite alusel hinnata välise arendaja valikul võimalikke pakkujaid? Hindamiskriteeriumite seadmine:pakkuja omadused; süsteemi funktsionaalsed nõuded; tehnilised nõuded; dokumentatsiooni maht ja kvaliteet; pakkujapoolne tugi. Hindamiskriteeriumid on aluseks pakkumiskutse koostamisel. 86. Kuidas teha välise arendaja valikul kõigi pakkujate hulgast lõplik valik? Lõpliku valiku tegemine: *läbirääkimised sobivate pakkujatega oluline: arendusvajadus rakenduse vastavusse viimiseks organisatsiooni vajadustega
Tarnijate väljaselgitamine, hindamine ja valik · Tarnijate nimekirja koostamine (kodulehelt, Äriregistrist jne info hankimine) · Tarnijate hindamine: tarnijate kvalifikatsieerimine ja tarnijate süstemaatiline hindamine · Tarnijate hindamise etapid: o Määra kindlaks tarnija hindamise põhikriteeriumid (hind/kulu, kvaliteet) o Määra kindlaks iga hindamiskriteeriumi osakaal o Määra hindamiskriteeriumite hindamissüsteem (numbrid, subjektiivne jne) o Hinda iga võialikku tarnijat o Hinda regulaarselt valitud tarnija suutlikust Ostmise/hankimise kogukulud · Ostmisel tuleb arvestada: o Hinnad ja hinnaalandused (tuleb arvesse võtta ka varude omamise kulu ja maksetingimusi) o Teeninduskulud (pakutakse mitmeid muid teenuseid nagu näiteks transport, seda tuleb arvestada)
täpsustega tehtud väliuuringute alusel. Loetletud meetodid on erineva usaldusväärsusega, sest hinnang sõltub paljudest s.h. ka subjektiivsetest teguritest. Olemasolevad hindamismeetodid jagunevad kahte gruppi: Agrotehnilised kriteeriumid (saagikus, põllutööde läbiviimise aeg ja tingimused); Hüdroloogilised kriteeriumid (mulla niiskus, põhjavee sügavus või selle dünaamika, drenaazi äravool). Kõigil on erinev välitööde maht, keerukus ja representatiivsus. Agrotehniliste hindamiskriteeriumite alusel ei ole võimalik adekvaatselt iseloomustada kuivendatud maa hüdromelioratiivset seisundit. Hüdroloogiliste hindamiskriteeriumite puuduseks on see, et nende arvväärtuste määramine tugineb sellistele mõõtmistele, mis Eesti väga heterogeensetes muldades ja muutlikes loodustingimustes iseloomustavad vaid väikest pindala. Kriteeriumi arvväärtuseks on kas: fikseeritud normatiiv; etalonalal mõõdetud suurus. Esimesel juhul arvutuslik äravoolumoodul on määratud mingi
· QR 0,9 hea, · 0,31 QR 0,89 rahuldav, · QR 0,3 nõrk. Likviidsuskordaja kasvas 2010. aastal 1,28 pealt 1,45 peale. Keskmises mõttes on likviidsus kasvanud. Maailma kriteeriumi järgi on Estravel AS näitaja hea. Eesti statistikaameti näitajate põhjal asub Estravel 25% Eesti paremate ettevõtete seas. Kõige kitsamalt näitab likviidsust kiire maksevalmiduse kordaja ehk kassareservi määr, mis on arvutatav valemiga: M + MS (2.9) CAR = . CL Hindamiskriteeriumite põhjal on hea raha juhtimise näitaja ettevõttes ligikaudu 0,3; ebaotstarbekas 0,5 ja rohkem. 2009 oli Estravel AS maksevalmiduse kordaja 0,87, mis tähendab, et ettevõtte rahasid kasutati ebaotstarbekalt. Ettevõtte arvelduskontol oli raha liiga palju 3 933 762 eurot. Järgneval aastal kasutati ettevõttes raha otstarbekamalt ja maksevalmiduskordaja oli 0,15 ning raha kontol 596 957 eurot. Järgnevas tabelis 2.4. esitavad töö autorid eelpool välja toodud ning analüüsid suhtarvud
lühiajalised nõuded käibevaradega. Lühiajalise võla kattekordaja kasutamisel tuleks arvestada, et saadud suhtarv annab infot staatilise momendiseisu kohta, see tähendab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi lühiajalisi kohustusi, aga ei kajasta tuleviku rahavoogude omavahelist vastavust. Lühiajalise võla kattekordaja on uuritaval ettevõttel iga aastaga langenud kui 2003 aasta näitajat 2,43 võib üldiste hindamiskriteeriumite järgi lugeda heaks, siis nii 2004. aasta näitaja 1,10 kui 2005. aasta näitaja 0,94 on mitterahuldavad (Tabel 1). Sama tegevusala Eesti keskmised näitajad olid 2003.aastal 1,29 ja 2004.aastal 1,30, mis näitab, et uuritava ettevõtte näitaja on olnud sama tegevusala keskmisest parem 2003. aastal ning kehvem 2004. aastal. 2005. aasta näitajat 2,43 võib pidada ka liiga kõrgeks, mis viitab omakorda
Tulemuslikkuse juhtimise rakendamine ehk töötajate individuaalsete ning organisatsiooni operatiivsete ja strateegiliste eesmärkide samaaegne täitmine eeldab organisatsioonile sobiva ja õiglase töösoorituse hindamise ja töötasustamise (sh tulemustasustamise) süsteemi väljatöötamist. Töötaja tööd tuleks tasustada vastavalt tema panusele organisatsiooni eesmärkide saavutamisse ehk tegevusele ja töötulemustele. See omakorda eeldab usaldusväärsete töö hindamiskriteeriumite väljatöötamist ja valikut. (Fletcher 2001). Seetõttu saab töösoorituse hindamist ja tulemustasustamist vaadelda olulise tulemuslikkuse juhtimise rakendamise tegurina. Töötajate töösoorituse hindamise mõiste on just tulemuslikkuse juhtimise rakendamise tõttu oluliselt laienenud. Algselt täitis töösoorituse hindamine vaid kontrollifunktsiooni, mille käigus andis juht oma alluva töösooritusele kvantitatiivsetel mõõdikutel põhineva hinnangu (Pratt 1991). Tänapäeval koondab
väliskeskkonna määramatus (ühesele määratud, objektiivsed tõenäosused, subjektiivsed tõenäosused, väliskeskkonna täielik määramatus); tegutsemise tulemuste ruumi omadused (ühe- või mitmemõõtmeline, otsesed ja kaudsed tulemused, eesmärgipärased ja kõrvaltulemused, lühi- ja pikaajalised, oodatud ja ootamatud tulemused); hindamiskriteeriumite arv ja olemus (üks või mitu kriteeriumit, kvantitatiivsed või kvalitatiivsed kriteeriumid); otsustaja suhtumine riski (riskineutraalne, riskijulge või - kartlik). 26. Kuidas sõltub otsuse ettevalmistamise keerukuse aste: probleemsituatsiooni olemusest; eesmärksüsteemi mõõtmelisusest; alternatiivide arvust; oluliste välismõjurite arvust; välismõjutite tulevikusseisundi
Hindamise kriteeriumid: · Töökohtade puhul oskusteave, vastutus, pingutus, töötingimused; · Töösoorituse (tegevuse tulemuslikkuse) puhul töötulemused, tegevus (käitumine), potentsiaal (oskused, võimed, omadused). Töösoorituse hindamine: · Objektiivsed toodangu maht, kaebuste ja vigade arv, ...; · Subjektiivsed hindajate arvamus; · Otsene vaatlus vahetu jälgimine; · Kaudne vaatlus näit. teadmised töö tegemiseks. Tabel 18. Hindamiskriteeriumite täpsus. Otsene Kaudne Hindamiskriteeriumid vaatlus vaatlus Objektiivsed väga suur suur täpsus kriteeriumid täpsus Subjektiivsed väike väga väike kriteeriumid täpsus täpsus
viima efektiivseid juhtimisotsuseid olenevalt kaubandusettevõte tegutsemise konkreetsetest tingimustest. Kaubandusjuhtimine näeb ette kaubandusettevõtte probleemide lahendamiseks juhtimisotsuste väljatöötamisel mitmekülgse lähenemise ja alternatiivlahenduste väljatöötamise. See eeldab, et iga juhtimisotsuse ettevalmistamisel tuleb arvestada ka alternatiivsete tegutsemisvõimalustega. Valiku tegemine alternatiivsete lahenduste olemasolu korral nõuab otsustamisel objektiivsete hindamiskriteeriumite süsteemi väljatöötamist, mis tagaks ettevõtte heade majandustulemuste saavutamise. Selliste hindamiskriteeriumite valiku peab iga kaubandusettevõte tegema iseseisvalt. Kaubandusjuhtimine peab olema suunatud kaubandusettevõtte arengu strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Millised kasulik ka ei tundu olevat üks või teine juhtimisotsus momendil, ei tohiks seda vastu võtta, kui see on
annaabi.ee 
