Korruptsiooni puhul on alati vähemalt 2 osapoolt üks, kes on positsioonil, millega kaasneb otsustusõigus ning teine, kellel on vahendeid ja soovi selle isiku mõjutamiseks. Erinevat tüüpi ühiskondades on korruptsioon ka erineval tasemel levinud ning aktsepteeritud. Arenevates riikides, ka näiteks endistes Idabloki riikides rohkem, arenenud maades vähem võimalik, et vaid vähem nähtav. Eesti puhul võib korruptsioonijuhtumine kohta näiteid tuua palju hiljutiseim neist opositsioonipartei Keskerakonna liikme Ester Tuiksoo ja Priit Toobali nn ,,600-euro" skandaal, mille raames nimetatud isikud väidetavalt mõjutasid nimetatud rahasumma eest vastutasuks Kultuuripealinn 2011 raames toimunud ürituste korraldajaid raha maksnud ärimehe firma teeneid kasutama. Teine hiljutine näide, mis küll kohtusse ei jõudnud, aga mulle siiski korruptsioonihõnguline paistab, on IRLi liikmete Nikolai Stelmachi, Indrek Raudse ja Siim Kabritsa elamislubade skandaal
standardeid bibliograafilise informatisooni jaoks, võttes arvesse tehnika ja võrgukeskondade arendamist, et tagada universaalne juurdepääs bibliograafilisele informatsioonile. Sektsioonil on lähedased suhted paljude organisatsioonide ja institutsioonidega, sealhulgas näiteks rahvusvahelise kataloogimise ja standardimise komiteega. Vanim sektsiooni aastaaruanne IFLA kodulehel pärineb aastast 1994-1995, kokkusaamise raport ning strateegiline plaan aastast 1998. Hiljutiseim plaan pandi paika aastatel 2007-2009, millega seati kaheksa eesmärki. Neist esimene on edendada rahvusvahelise kataloogimise- koodi arendamist. Teiseks: jätkata FRBR mudeli arendamist ja kasutamist. Kolmandaks: jätkata ISBD läbivaatamist. Neljandaks: juhtida kataloogimise protsesside määratlemist, juhtida kataloogimise tegevuste ja kataloogija rolli digitaalse kirjastamise kontekstis, arendada juhised digitaalsete resursside organiseerimiseks. Viiendaks: arendada välja
annaabi.ee 
