Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda ja nii edasi väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam tegelikult loendatud impulsside arvule ning susteemis tekib viga. Vea vältimiseks tuleb vähendada taktiimpulsside sagedust, mis omakorda alandab kogu seadme töökindlust.
Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda ja nii edasi väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam tegelikult loendatud impulsside arvule ning susteemis tekib viga. Vea vältimiseks tuleb vähendada taktiimpulsside sagedust, mis omakorda alandab kogu seadme töökindlust. a) b) Joonis 1. Jadaülekande loendur: a) skeem, b) signaalidiagramm Lahendus
ülekandekarakteristikuna). On küllalt lühikese impulsi kasutamisel sisendis piisavalt täpselt eksperimentaalselt mõõdetav. Hüppekaja g(t) -u(t)=l(t) => y(t)=g(t) Orienteeritud süsteemi reaktsioon (väljundsignaal) sisendisse nullajahetkel antud ühikhüppesignaalile 1(t) muutujate nullistel algtingimustel. Kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustamiseks ühena nn. ülekandekarakteristikutest. On küllalt täpselt määratav eksperimendi abil. 3.6 hilistumine pidevaja süsteemides- Hilistumine on signaalide lõplikust levimiskiiruse või muude põhjuste tõttu tekkiv nähtus, milles signaali hetkväärtused võivad reaalse süsteemi eri ruumipunktides omada kindlat ajanihet (hilistumisaega). Süsteemi mudelis kajastatakse seda ajaargumendi nihutamisega konstantse hilistumisaja võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Sama signaali edastamisest tulenevat hilistumist nimetatakse mõnikord ka transporthilistumiseks
diskreetsignaaalilt analoogsignaalile üleminekul peame täpsustama signaali muutumisviisi takti ulatuses, millega me lisame mudelile uut informatsiooni. Selle tulemusena varieeruvad mingil määral ka süsteemi mudeli omadused. Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid.Ülekandefunktsioon. Ülekandefunktsiooni realiseeritavus. Siirdeprotsessid ja nende arvutamine. Impulss- ja hüppekajad. Hilistumine pidevaja süsteemides. Mitmemõõtmeliste statsionaarsete pidevaaja süsteemi sisend-väljund mudelid. Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid: Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid kirjeldavad signaalide ülekannet. Näiteks ülekandefunktsioon, impulsskaja, hüppekaja ja sageduskarakteristik. Ülekandemudel ehk sisend-väljundmudel kajastab
diskreedid on määratud vaid teatavatel isoleeritud ajahetkedel ja mille puhul vahepealsed ajahetked loetakse puuduvaiks. Diskreetsed ajahetked erinevad võrdse ajaintervalli võrra, mida nimetatakse taktiks ning ajahetki taktihetkedeks. 3. Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid. Ülekandefunktsioon. Ülekandefunktsiooni realiseeritavus. Siirdeprotsessid. Impulss- ja hüppekajad. Hilistumine pidevaja süsteemides. Mitmemõõtmeliste statsionaarsete pidevaaja süsteemi sisend-väljund mudelid. Impulss- ja hüppekajade eksperimentaalne määramine. Mitmemõõtmeliste süsteemide impulss- ja hüppekajade eksperimentaalne määramine. 2. Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid Lineaarse statsionaarase pidevaja süsteemi sisend-valjund mudelid kirjeldavad signaalide ülekannet. Näiteks
Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda jne väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktiimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam tegelikult loendatud impulsside arvule ning süsteemis tekib viga. Vea vältimiseks tuleb vähendada taktiimpulsside sagedust, mis omakorda alandab kogu seadme töökiirust 2. Kuidas töötab taktgeneraator? Taktgeneraator on seade, mis väljastab perioodilisi ajastusimpulsse
Piirväärtusteoreemist selgub ka, et aja piiramatul kasvamisel läheneb hüppekaja konstantsele väärtusele, mida nimetatakse süsteemi staatiliseks ülekandeteguriks ja mis väljendub ülekandefunktsiooni polünoomide vabaliikmete suhtena. Siirdeolukorra kestuse määrab kõige aeglasemalt sumbuv eksponentne komponent. Hüppekaja algosa ligikaudne avaldis kehtib ajani, mis on märgatavalt väiksem kõige kiiremini muutuvast eksponendist. Hilistumine pidevaja süsteemides- Hilistumine on signaalide lõplikust levimiskiiruse või muude põhjuste tõttu tekkiv nähtus, milles signaali hetkväärtused võivad reaalse süsteemi eri ruumipunktides omada kindlat ajanihet (hilistumisaega). Süsteemi mudelis kajastatakse seda ajaargumendi nihutamisega konstantse hilistumisaja võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Sama signaali edastamisest tulenevat hilistumist nimetatakse mõnikord ka transporthilistumiseks. Teatud juhtudel võib ka kasutada
Võimendi transistorid võivad küllastuda, ja selle tõttu hakata aeglaselt ümber lülituma. Standartne TTL on suhteliselt aeglane – ümberlülitamise aeg 10ns. 5. Asünkroonne summeeriv loendur Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Summeeriv loedur loendab päripidi ehk suurenemise suunas. Asünkroonse loenduri puhul tekib ülekandmisel hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel ja selle tõttu võib ümberlülitumise protsessi ajal loenduri väljundis olla vale kood. Asünkroonne loendur annab väljundil vale infot niikaua, kuni kõik trigerid pole ümber lülitunud. Lähteseis: 0111 0110 0100 0000 1000 lõppseis. Pilet 6 1. Transformaator
suuremad mäluseadmed tavaliselt väljundisse pinge (U=IR), jadaülekanne, loenduri Dekoodri ülesandeks on dünaamilistest mälukiipidest. seetõttu DTL-i ei tarvitata. TTL puuduseks on signaalide muundada kahendkoodis arv Püsimälu kasut. programmide (Transistor Transistor Logic) - ülekandmisel tekkiv hilistumine, niisuguseks koodiks, millega ning andmete pikaajaliseks sama, mis DTL, aga 1) osa on mis suureneb koos loenduri saab aktiveerida nõutava säilitamiseks ja lugemiseks. samuti transistoritega. astmete arvuga. Hilistumine võib mälupesa, juhtida number- või Püsimülud jagunevad ühekordselt (Bipolaarne tehnoloogia). Suur ületada takti kestvuse
Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra. Loendurid jagunevad kaheks vastavalt loendamis suunale 1. Summeerivad-loendavad päripidi, 2. Lahutavad-loendavad tagurpidi Loendurid jagunevad sõltuvalt info ülekandmise viisist kaheks vastavalt 1. jada(asünkroone) loendur Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. võrreldes teiste elem.-ga kõrgem prioriteet 2. rööpülekandega(sünkroone) loendur. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Tuntumad loendurid: Kahendloendurid - kahepositsiooniliste trigeritega
Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, s. t tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga trigger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda jne väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine th, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktiimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam tegelikult loendatud impulsside arvule ning süsteemis tekib viga. Vea vältimiseks tuleb vähendada taktiimpulsside sagedust, mis omakorda alandab kogu seadme töökiirust. Rööpülekandega loendurit kasutatakse suure töökiirusega seadmetes. Võrreldes
0 (IQ 35-40-50-55), Raske vaimupuue F 72.0 (IQ 20-25-35-40) Sügav vaimupuue F 73.0 (IQ alla 20-25) Võrdlusena toodud IQ-tase lähtub DSM IV määratlusest. Vaimupuude taseme määratlus on meditsiiniline diagnoos. Seda ei tohi segamini ajada inimesele määratud puude raskusastmega, mida tähistatakse keskmise, raske ja sügava puudena, mis kirjeldavad inimese kõrvalabivajaduse määra. Peamised probleemid, mis mõjutavad motoorset arengut: üld - ja peenmotoorsete oskuste arengu hilistumine, lihastoonuse eripärad , mis tingivad liigutuskontrolli puudulikkuse, raskendatud tasakaalu ja koordinatsiooni nõudvad tegevused, raskused tegevuste planeerimisel, keha tunnetuse puudulik areng ja sensoorne defitsiit. Mida kujutab endast täpsemalt diabeet? Diabeet Tänapäeval tuntakse diabeedi erinevaid tüüpe. Kogu maailmas levinuim on 2. tüüpi diabeet, mis esineb täiskasvanutel ja sageli just ülekaalulistel inimestel. Lastel diagnoositakse 2.tüüpi diabeeti harva.
Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendurid: Sünkroonsed trigerite ümberlülitumine toimub samaaegselt, ümberlülitusaeg kogu aeg sama. Kõik loenduris olevad trigerid on reguleeritud kellatakti järgi. Kasutatakse seal, kus vajalik täpne süstematiseeritus. Asünkroonsed trigerite ümberlülitusaeg pole samasugune. Puudusek signaalide ülekandmisel tekkiv hilinemine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse ja see on tõsiseks probleemiks. Kasutatakse indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Näited loenduritest: Kahendloendur loendab järjestikulisi kahendkoode. Kümnendloendur loendab koode 0-9, moodul on 10. St loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta sissetulevale impulsijadale vastab. Moodustatakse dekaadidest.
c(;t)- kanali reaktsioon ajahetkel t impulsile kanali sisendis kood, differents.Manchesteri kood, B8ZS, HDB3. - hetkel t-. Impulsskaja - c(;)=(k=1,L)(ak(t)(-k)), . kus L-leviteed, ak(t) sign.sumbuvus k-ndal leviteel, k- k-ndal - - kiire hilistumine (viide). : - . , r(t)=(k=1,L)(ak(t)s(-k)+n(t)). . :
Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendurid jagunevad kaheks vastavalt loendamise suunale Summeerivad – loendavad päripidi ehk suurenemise suunas Lahutavad – loendavad tagurpidi ehk vähenemise suunas Loendurid jagunevad sõltuvalt info ülekandmise viisist kaheks Asünkroonne jadaülekandega loendur Asünkroonse ehk jadaülekandega loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Kuna asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel siis ümberlülitumise protsessi ajal võib loenduri väljundis olla vale kood. Rööpülekandega (sünkroone) loendur. Sünkroonne – ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. 74
Kahendloendur - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n- loendurikohtade arv). Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Suvapöördusmälud. Suvapöördusmälud on mälud, kus mälu poole pöördumine ja sealt mingi info saamine võtab alati ühepalju aega, olenemata sellest, kus info mälus asub. Suvapöördusmälud jagunevad pooljuht ja magnetmäludeks. Pooljuhtmälud säilitavateks ja mittesäilitavateks (toite kadumisel data kaob): Säilitavad: ROM kiire, kasutaja muuta ei saa, lugemiseks
Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus (oluline AV ja muu reaalajas edastatava info puhul). Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel ajahetkedel kasutavad kanalit erinevad kliendid) voi sageduse (erinevatel sagedustel saadetakse erinevat infot) järgi tihendamist. Pakettkommutatsiooni puhul kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti p i d i , mille tulemusena võib võrgusõlmedes esineda viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilistumine, samuti paiskandmeedastuse korral. Pakettkommunikatsioon ei ole ühendus-orienteeritud, seda on võimalik muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle (nt. TCP, mis muudab IP-võrgud ühendus- orienteerituks). ATM seob kaks eelnevat, kasutades oma võrkudes nii kindlat andmeedastuskiirust kui ka jagatud ressurssi. Sõnumredastuse korral saadetakse edasi kõik ühe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem
0,1 ja 0,9 vahel. Teiseks moonutuse liigiks on impulsi horisondi langus. Selle toimel tekib impulsi horisontaalsel osal langus. See on seotud mitte piisava sagedusriba alumise piirsagedusega ja teda nim. ka madalsagedus moonutuseks. Elektroonika seisukohalt on impulssignaalide asukohalt 2 probleemi. Esiteks kasutatakse enamasti transistoride lüliti reziimi kus impulsi kestel on transistor küllastuses. Impulsi lõppedes aga tekib hilistumine, sest transistori küllastusel koguneb baasi suurel hulgal lanegu kandjaid ja kui emittersiire suletakse jätkub nende liikumine kollektorisse ning transistori sulgumisel tekib kollektropinges võrreldes sisendpingega hilinemine. Selle hilinemise kestus on otseselt seotud kasutatavate transistoride sagedusomadustega. Mida kõrgem on transistori piirsagedus, seda lühem on nimetatud hilistumine. Teine probleem tuleneb sellest, et
pärast 12. elukuud, rasvumise kujunemine enne 6. eluaastat tüüpilised näojooned (dolihhotsefaalia e. pikkpeasus, kitsas otsaesine, mandlikujulised silmad, väike suu õhukese ülahuule ja allapoole suunatud suunurkadega) lühike kasv, pikkusele mittevastavad väikesed labakäed ja -jalad ülemäärane, sageli täitmatu söögiisu/ ülemäärane hõivatus söögiga psühhomotoorse arengu hilistumine, kerge või mõõdukas vaimse arengu mahajäämus ja/või väljendunud õpiraskused 36. Geneetiline imprinting Imprinting on epigeneetiline protsess, mille käigus metüleeritakse DNA ja modifitseeritakse histoone. Tulemuseks on ühe alleeli geeniekspressioon (ilma DNA järjestuse otsese modifitseerimiseta). Need epigeneetilised markerid määratakse juba idurakkudes ning säilitatakse organismi kõigis somaatilistes rakkudes 37
Но как мы уже знаем это так только в тех случаях, когда начальные условия нулевые (см. п.1.7.2), другими словами это частный случай. Но если условие выполняется – то естественно эта модель тоже работает. Об остальном и о запаздывании (hilistumine, time delay) см. в H.S. 1.7.4. МОДЕЛЬ СОСТОЯНИЯ СИСТЕМЫ ДИСКРЕТНОГО ВРЕМЕНИ (Diskreetaja süsteemi olekumudel, Discrete-time state model) Поведение такой системы определено только в определенные изолированные дискретные моменты времени, которых
järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, s. t tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga 34 triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda jne väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine t h, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktiimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam tegelikult loendatud impulsside arvule ning süsteemis tekib viga. Vea vältimiseks tuleb vähendada taktiimpulsside sagedust, mis omakorda alandab kogu seadme töökiirust. Rööpülekandega loendurit kasutatakse suure töökiirusega seadmetes. Võrreldes
aeg ühesugune. Kõik loenduris sisalduvad trigerid on reguleeritud kellatakti järgi. Kasutatakse alati seal, kus on vajalik täpne süstematiseeritus. *Asünkroonne trigerite ümberlülitusaeg pole siin samasugune. Se llie loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilinemine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse ja see on tõsiseks probleemiks. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Mõnigaid näiteid erinevatest loenduritest: *Kahendloendur loendab järjestikulisi kahendkoode. *Kümnendloendur loendab koode 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta sissetulevale impulsijadale vastab. Moodustatakse dekaadidest.
võib olla raske omaks võtta regulaarset söömisharjumust, mis tagaks küllaldase ja sobiva toiduhulga. 6-35%väikelastest Suhtlemis- ja kommunikatsioonihäired- jagunevad: rasked, kogu arengut kahjustavad häired- autism, Aspergeri sündroom; kerged suhtlemishäired. Vajalik varajane diagnoosimine, lähedaste inimsuhete kindlustamine. Puudujäägid sotsiaalses suhtlemises, võimetus luua arengule vastavaid sõprussuhteid, kõne arengu hilistumine, halb oskus vestlust alustada, skemaatiline ja kordustega rääkimisviis, kangekaelne klammerdumine rituaalidesse.( Autos- isoleeritult oma maailmas elav isik.) 39. Söömishäired lastel. Imiku-ja varajasele lapseeale iseloomulikud söömishäired, mis avalduvad toidust keeldumise ja ülemäärase valimusena ning esinevad vaatamata lapse adekvaatsele toitmisele ,hooldaja küllaldasele kompetentsusele lapse hooldamisel ning mõne
nad jada- ja rööpülekandega loendureiks. Kahendloendur - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n-loendurikohtade arv). Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Protsessor · Protsessori üldstruktuur CPU (Central Processing unit) on arvuti aju. Selle ülesandeks on viia täide programme, mis on salvestatud peamälus (main memory), võttes käske, uurides 5 neid, ja täites neid üksteise järel. Komponendid on ühendatud üksteisega siiniga,
Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus (oluline AV ja muu reaalajas edastatava info puhul). Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel ajahetkedel kasutavad kanalit erinevad kliendid) või sageduse (erinevatel sagedustel saadetakse erinevat infot) järgi tihendamist. Pakettkommutatsiooni puhul kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti pidi, mille tulemusena võib võrgusõlmedes esineda viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilistumine, samuti paiskandmeedastuse korral. Pakettkommunikatsioon ei ole ühendus-orienteeritud, seda on võimalik muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle (nt. TCP, mis muudab IP-võrgud ühendus-orienteerituks). ATM seob kaks eelnevat, kasutades oma võrkudes nii kindlat andmeedastuskiirust kui ka jagatud ressurssi. Sõnumiedastuse korral saadetakse edasi kõik ühe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. 9
ajavahemiku t võrra (hilistub). Hilistumine on võrdeline sagedusega, seega moonutust ei teki. Moonutusteta väljundimpulsi saamiseks on nõutav, et peale horisontaakse
3 AV ja muu reaalajas edastatava info puhul). Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel ajahetkedel kasutavad kanalit erinevad kliendid) või sageduse (erinevatel sagedustel saadetakse erinevat infot) järgi tihendamist. Pakettkommutatsiooni puhul kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti pidi, mille tulemusena võib võrgusõlmedes esineda viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilistumine, samuti paiskandmeedastuse korral. Pakettkommunikatsioon ei ole ühendus-orienteeritud, seda on võimalik muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle (nt. TCP, mis muudab IP-võrgud ühendus-orienteerituks). ATM seob kaks eelnevat, kasutades oma võrkudes nii kindlat andmeedastuskiirust kui ka jagatud ressurssi. Sõnumiedastuse korral saadetakse edasi kõik ühe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem.
7.2. Vahelduvpinge regulaatorid Elektrienergia tarbimisel vajatakse sageli pinge reguleerimist. Vahelduvpinge reguleerimine toimub kahel põhimõttel: 1. Sarnaselt reguleeritavatele alalditele pinge lülitushetke muutmisega. Juhul kui koormus oninduktiivse iseloomuga, siis tekibka vahelduvpinge regulaatorites voolu väljalülitamise hilistumine, kuid koormuse induktiivsus vähendab voolu muutusi, mistõttu harmooniliste probleemid muutuvad lihtsamaks. 2. Vahelduvpinge hakkimine, kus võrgu pingest märksa suurema sagedusega lülitatakse pinget sisse ja välja, niiet moodustub erineva amplituudiga impulside rida, ning muutes impulsideharvendust on võimalik muuta
lugeda siirdeprotsessi alguses muutumatuks ja alates ajahetkest, mil väljundsignaali muutus on juba küllalt märgatav (ületades näiteks mõõteriista tundetustsooni) vaadelda väljundsignaali käitumist kas aperioodilise või mõne muu lüli karakteristikuna. Niisuguse lihtsustusega asendame tegeliku automaat- reguleerimissüsteemi osa analüüsiks aperioodilise või mõne muu lüliga ja sellega koos esineva hilistumisega. Selleks, et hilistumine oleks alati enam-vähem ühesuguse ligikaudsusega määratud, tõmmatakse uuritavale siirdekarakteristikule puutuja läbi karakteristiku käänupunkti. Puutuja poolt ajateljel eraldatav lõik võetakse hilistusajaks . Ainet või potentsiaalset energiat salvestatavate elementide poolt põhjustatud hilistumist nimetatakse mahtuvuslikuks või inertseks hilistumiseks. Väljundsignaali hilistus võib esineda ka puhtal kujul, signaal hakkabki muutuma alles
annaabi.ee 
