valu, traagiline motiiv. · Lamburiteema oli toonud renes. Proosaromaani Boccaccio, kuid suurmoe algatas J. Sannazaro ,,Arkaadia". Nii proovisid samalaadset asja viljeleda veel Jorge de Montemayor, Cervantes, Philip Sidney, Lope de Vega, John Lyly (viimane lõi lillelise ja iluseva stiili mida hakati nimetama eufismiks tal oli teos ,,Eupheus ehk Teravmeelsuse Anatoomia"). · Manerism aritokraatlik üleminek hilisrenessansilt barokile ja klassitsismile. · Paralleelselt Boccacciost alates jooksis ka realistliku romaanini viiv suund. Sellistes romaanides näidati elu sõltuvust maistest teguritest ja ühsikonnast. Kui rüütli ja lamburiromaanides keskenduti kangelase isiklikule elule siis realistlik romaanitüüp võtab kriitilise vaatluse alla konkreetse (ajaloolise) ühiskonna, mis kangelase eluteed mõjutab. · Realismi alguseks on teos ,,Celestina"
alla konkreetne ühiskond, mis kangelase eluteed kujundab ja mõjutab. Armuseikluste- ja kommeteteemalised romaanid olid Lyly pärusmaa (,,Euphes ja tema Inglismaa") keerulised ja otsitud kujundid, lilleline-ilutsev stiil eufeism. 16.saj lõpus ja 17.saj algul tekkis pretsioosne salongikirjandus sarnanes eufeismiga. Tekkis kultism Hispaanias. Tekkis manerism ehk aristokraatlik metafooririkas üleminek hilisrenessansilt barokile ja klassitsismile. Realism algas 1499 algul, kui ilmus ,,Celestina" (de Rojas) näidendisarnane dialoog, 21 vaatust, proosa vormis. Sisult võiks sarnaneda keskaegsete moraalijuttudega, kus räägitakse maise armastuse surmavast tagajärjest, aga Celestina kinnitab vastupidist: maine armastus tuleb loodusest, mis on jumala looming. Teose lõpust jääb kõlama panteistlik (jumalat elukõiksusega samastav) filosoofia
annaabi.ee 
