Kunstiajalugu renessanss Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist Itaalia renessanssi ajastu jagatakse kahte perioodi: 15.saj Vararenessanss; ning 16.saj Hilis- ehk Kõrgrenessanss. Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze, hilisperioodil aga Rooma. Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis, mille katus oli madal, akna ja ukseavad kas ümarkaarsed või nelinurksed; esimene korrus oli massiivsem, teine kergema ilmega ning kolmas veel kergem; alumise korruse kivid olid rohmakad ning seetõttu nimetatakse neid rustikateks ehk talupoeglikeks. Arhitektuuri koha pealt võetigi renessanssi ajal
Eesti kirjanikkude liit" ( 1925-1927) ,, Looming ,'' ( 1923-1926) 8) Rahutute aegade tõttu jäi Tuglasel gümnaasium lõpetamata ja ülikooli astumatta. Akadeemilise hariduse korvas aga lugemine, suhtlemine mõttekaaslastega, elu & rännakud Euroopa vanades kultuurmaades. 9) Kuni 1944 aastani elas Tuglas Tartus,) kust kolis(1994) Tallinnasse. 10) 1940 aastal langes staliniku kultuuri poliitika tõttu põlu alla. 11) Oma elu hilisperioodil tegeles pealmiselt psühholoogilise realismiga. 12) Tuglas suri 15. aprillil, 1971 aastal, oma majas, mis algeslt kuulus Marie Underile & tema abikaasale. Maetud on F. Tuglas Tallinna Metsakalmistule. 13) Esimese raamatu avaldas 20 aastaselt. ,, Hingemaa'' 14) Tuglase tähtamaks proosazanriks jäi realism. 15) Tähtsaim romaan ilmus 1937 aastal ,, Väike Illimar". 16) Tema loomingus oli omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaas
Sokratese kaitsekõne põhjal ,,Sokratese apoloogia". 387. aasta paiku rajas ta Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus AKADEEMIA, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. See Akadeemia jäi püsima peaaegu 900.aastaks, selle sulges keiser Justinianus I. Koos õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga. Kirjutas oma mahukama ja sisukama dialoogi ,,Riik" (,,Politeia "). Hilisperioodil kirjutas oma suurteose ,,Seadused" (,,Nomoi"). Platon on esimene kreeka filosoof, kelle kõik teosed on peaaegu tervikuna säilinud. Teda peetakse esimeseks esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele. Platonit võib pidada olemusfilosoofia ja essentsialismi alustajaks. Ideedeõpetus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõeline tegelikkus, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse,tekkivate, muuduvate
liikumist ühesuguse elukorralduse poole. Samas Rousseau nägi selles ohtu isiksuse vabale arengule ja püstitas loosungi tagasi looduse ja elu lihtsate vormide juurde. Rousseau tegeles aktiivselt ka muusikaga komponeeris mitmed ooperid, näiteks ,,Galantsed muusad" ja ,,Külatark", tegeles notatsiooniküsimustega. Just Rousseau on andnud oma "Muusikasõnastikus" tabava iseloomustuse klassitsismile eelnenud ajastu muusika stiilile barokile (Vt. Siitani õpik lk. 267). Haydni hilisperioodil valminud monumentaalsed oratooriumid ,,Loomine" ja ,,Aastaajad" on kantud roussoolikust religioonikäsitlusest ja rahvalikust väljenduslaadist. Saksa filosoofid tõid välja uue mõiste ,,kultuur" ja kõnelesid rahvaste kultuurilisest võrdõiguslikkusest. Johann G. Herderi kultuuri-ideed kandis 2 edasi noor Goethe: nende tegevuses arenes välja ,,tormi ja tungi" liikumine
Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Itaalia renessanssi ajastu jagatakse kahte perioodi: 15.saj Vararenessanss; ning 16.saj Hilis- ehk Kõrgrenessanss. Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze, hilisperioodil aga Rooma. Linna (Firenze) avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Kuplid olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis,
komöödia "Vedelvorst" (1932), mis on tekstimahult ja intriigi otsejoonelisuselt kompaktseim näidend ja tema teine tippteos. Samuti jätkas raudsepp ka linnaaineliste komöödiate kirjutamist (,,Põrunud aru õnnistus", ,,Salongis ja kongis"). Vaikiv ajastu tõi Raudsepa loomingusse uued teemad ja zanrid, tema näidendid kaotasid valitsenud olukorra tõttu oma poliitilise teravuse, kuid ta asendas selle sügavama psühholoogilise sisuga (,,Kompromiss"). Oma hilisperioodil ei suutnud Raudsepp nõukoguliku teatrikaanoniga kohaneda (komöödia ei olnud heas kirjas) ning tema teosed sattusid põlualla ja ta ise saadeti Siberisse. 22. Teisi näitekirjanikke 1920.-1930. aastail. 1) Mait Metsanurga (18791957) kõige tuntum näidend on ekspressionistlik draama ,,Kindrali poeg" (1925). Metsanurga kirjutas hiljem agulikomöödiad: "Mässuvaim ehk Agulirahvas läheb ajalukku" (1931) ja "Haljal oksal" (1932), kuid need teosed pole ajahambale vastu pidanud.
Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintel mustreid ja figuure. Nende seas korduvad õied, härjad, lõvid, ja teised fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Lõvid väravatel on jumalanna sümboliks Värav juhatas tähtsamale protsessiooni alleele, mis viis lossini. 5. Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline, keskminoiline ja hilisminoiline.vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Tähtsad on losside varemed: Phaistoses, Knossoses ja Hagia Triadas. Kreeta loss koosneb arvukatest ruumidest, mis kõik rühmitusid ühe suure pikliku hoovi ümber. Loss oli mitmekorruseline, korrused ühendatud treppidega. Lossi ruumide keskel üksikud väikesed valgusõued. Sammast kasutatakse (laieneb alt üles!). Lossides ka veevärk. Iseloomulik: puudusid pearuumid, mis väiksemate kõrval esile kerkiksid. Lossid kindlustamata. Rikkalikult kaunistatud seinamaalidega.
U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse) vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: Phaistoses Knossoses Hagia Triadas. Kreeta loss koosneb arvukatest ruumidest, mis kõik rühmitusid ühe suure pikliku hoovi ümber. Loss oli mitmekorruseline, korrused ühendatud treppidega. Lossi ruumide keskel üksikud väikesed valgusõued. Sammast kasutatakse (laieneb alt üles!). Lossides ka veevärk
Surnud kuningas=Osiris. (Osiris Horose isa) · Ra (tähtsus alates 5. dünastiast, Ra poeg). Selleks, et maat toimiks, pidi kuningas hoidma Alam-Egiptuse (sümbol mesilane) ja Ülem-Egiptuse (sümbol papüürus) koos. Jumalannade lemmik: Alam-E kobrakujuline ja Ülem-E raisakullikuju. Kaks krooni: Alam- E valge kroon ja Ülem-E punane kroon. Neid ei ole arheoloogiliselt leitud. Kuninga nimi kirjutati kartussi. Vaarao on heebreakeelne-> per.aa (suur koda egipt k) oli algselt tähis ja hilisperioodil tiitel, seega ei olnud ta enamik aega kuninga tiitel. Kõik kuningaga seoses oli ritualiseeritud. Ülikkonnaga suhtumises pole teada (v.a Sinuhe jutustus). Rituaalidel oli suur tähtsus, kuna nad tagasid kuninga jumalikkuse. Püramiidid tagasid ja kuninga jumalikkuse, aga ka tekstide ehk raidkirjade kaudu. Nendes teksides kajastati kuningat kui kaose võitjat. Sõjaretkedel ja jahiretkedel võis ka olla selline rituaalne seos. Kuningas oli alati võidukas.
annaabi.ee 
