ooperid (7). 9. Dmitri Sostakovitsi tähtsaim zanr on sümfoonia. Tema sümfooniad on dramaatilised ja monumentaalsed. 10. Dmitri Sostakovitsi tähtsamad sümfooniad: 5. sümfoonia (märgib üleminekut varasemast loomeperioodist keskmisse), 7. sümfoonia ,,Leningradi sümfoonia" (kirjutas Leningradi blokaadi tingimustest), 10. sümfoonia (Sostakovitsi sümfoonilise muusika kõrgpunkt; kasutab muusikalt monogrammi), 13. sümfoonia ,,Babi jar" (kasutab bassi ja muskoori; hilisperioodi tuntuim meloodia; sõjavastane sõnum). 11. George Gershwini tähtsamad teosed: ,,Rhapsody in Blue" (tõi talle maailmakuulsuse), ,,Lady be Good" (igihaljad hitid, nagu nt ,,The Man I Love"), ,,Ameeriklane Pariisis" (orkestriteos, programmiline teos), ,,Porgy ja Bess" (ooper jalutu mustanahalise Porgy ja kauni Bessi armastusest; seda ooperit võivad ette kanda vaid mustanahalised). 12. George Gershwini helikeelele on iseloomulikuks jooneks sümfoonia ja jazzi ühendamine
Aastal 1950 toimunud Eestimaa Kommunistliku Partei VIII pleenumil langes Adamson-Ericu looming ja isik hävitava kriitika alla. Ta heideti Kunstnike Liidust välja, võeti ära ateljee ja praktiliselt võimalus kunstnikuna töötada. Et leiba teenida, läks ta tööle naha- ja jalatsikombinaati.Aastal 1955 tabas Adamson-Ericut parempoolne halvatus. Peale seda kunstniku parem käsi ei suutnud pintslit hoida, siis hakkas ta maalima vasaku käega. Kõik Adamson-Ericu hilisperioodi maalid on teostatud vasaku käega.Aastast 1953 kuni elu lõpuni töötas õppejõuna ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis.Adamson- Eric on maetud Tallinna Metsakalmistule.1920. aastate lõpupoole oli Adamson-Ericu maalide valitsevaks zanriks natüürmort.1930. aastatel hakkas Adamson-Eric tegelema vabaõhumaaliga. Ta maalis Hispaania, Baskimaa ja Kreeka maastikke. Näiteks 1934. aastal Kreekas maalitud maastikke on säilinud seitseteist. Neil aastatel maalis
ja lähenevat lihtsamale, vahetumale esemete edasiandmisele värvis (,,Leib ja kala"). Kui taheti aga üldse tungida maali probleemidesse, siis vaadati lagedatest looduslikest üldvärvidest ülesaamist tema ,,Leetse rannas" või ,,Mari Raamoti portrees". Aastal 1955 tabas Adamson-Ericut parempoolne halvatus. Peale seda kunstniku parem käsi ei suutnud pintslit hoida, siis hakkas ta maalima vasaku käega. Kõik Adamson-Ericu hilisperioodi maalid on teostatud vasaku käega. Aastal 1964 alustas uue loominguliigiga- dekoratiivplaatidega. 1968 tabas Adamson-Ericut teine infarkt. Viimased mõtted olid : ,, Täna oli nagu parem, ainult et nüüd, öösel, ärkasin üles. Matab nagu hinge. Kui õige tõuseks? Teinekord on tõustes üle läinud. Kas tõusen? Tõusen! Olen juba püsti. Astun kraani poole. Janu on. " Ning järgmisel hetkel tõusis põrand talle otse silmade ette ja lõi valusalt vastu nägu. See oli viimane valu,
Aastal 1950 toimunud Eestimaa Kommunistliku Partei VIII pleenumil langes Adamson-Ericu looming ja isik hävitava kriitika alla. Ta heideti Kunstnike Liidust välja, võeti ära ateljee ja praktiliselt võimalus kunstnikuna töötada. Et leiba teenida, läks ta tööle naha- ja jalatsikombinaati. Aastal 1955 tabas Adamson-Ericut parempoolne halvatus. Peale seda kunstniku parem käsi ei suutnud pintslit hoida, siis hakkas ta maalima vasaku käega. Kõik Adamson-Ericu hilisperioodi maalid on teostatud vasaku käega. Aastast 1953 kuni elu lõpuni töötas õppejõuna ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastal 1964 alustas uue loominguliigiga- dekoratiivplaatidega. Adamson-Eric on maetud Tallinna Metsakalmistule. "Meesakt Narva taustal" "Viiul ja vest" Kasutatud kirjandus: "Eesti kunstiajalugu II" "Kumu Kunst elab siin" 2010.a Eesti Entsüklopeedia http://www.ekm.ee/adamson.php
pühamus Akadeemia, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. Koos oma õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga ning kirjutas oma seniste kogemuste põhjal oma kõige mahukama ja sisukama dialoogi "Riik". Platoni Akadeemia jäi püsima peaaegu 900. aastaks; keiser Justinianus I sulges selle aastal 529 pKr kui paganliku institutsiooni. Oma elu viimastel aastatel pühendus ta tervenisti õppe- ja uurimistegevusele Akadeemias ning kirjutas oma hilisperioodi suurteose "Seadused". Ta suri 80-aastasena 347. aastal eKr. Platon on esimene kreeka filosoof, kelle peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Tema looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. Kolmekümne neljast Platonile omistatud säilinud dialoogist peetakse kahtekümmend viit suure tõenäosusega ehtsaks. Ideedeõpetus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm
ülikoolidele. Seal kasvas ja küpses Platoni suurima õpilase Aristotelese geenius. Koos oma õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga ning kirjutas oma seniste kogemuste põhjal oma kõige mahukama ja sisukama dialoogi "Riik". Platoni Akadeemia jäi püsima peaaegu 900. aastaks, kui keiser Justinianus I sulges selle aastal 529 pKr paganlikusse tõttu. Oma elu viimastel aastatel pühendus ta tervenisti õppe- ja uurimistegevusele Akadeemias ning kirjutas oma hilisperioodi suurteose "Seadused". Oma pika eluaja ülejäänud päevad veetis ta Ateenas. Platon suri 80-aastasena 347. aastal eKr. Tema surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. Platon on esimene Kreeka filosoof, kelle peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Tema looming koosneb peaaegu erandlikult dialoogidest. Kolmekümne neljast Platonile omistatud säilinud dialoogist peetakse kahtekümmend
sisukama dialoogi "Riik". Platoni Akadeemia jäi püsima peaaegu 900. aastaks; keiser Justinianus I sulges selle aastal 529 pKr kui paganliku institutsiooni. Üle kuuekümne aastasena läks Platon uuesti Itaaliasse ja üritas Sürakuusas tagajärjetult äratada türann Dionysios II huvi oma arusaamade vastu ideaalsest riigist. Oma elu viimastel aastatel pühendus ta tervenisti õppe- ja uurimistegevusele Akadeemias ning kirjutas oma hilisperioodi suurteose "Seadused". Ta suri 80-aastasena 347. aastal eKr. Platon on esimene kreeka filosoof, kelle peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Tema looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. Kolmekümne neljast Platonile omistatud säilinud dialoogist peetakse kahtekümmend viit suure tõenäosusega ehtsaks. ÕPETUSED Ideedeõpetus Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus.
Nagu öeldud, ühendas Viiralt 1932. aasta ,,Jutlustajas" selle kuju vastandlikud tõlgendusvõimalused. Nüüd lahutab ta need. Lehtedepaaris ,,Poeet kõneleb kividele" (1948, ofort) pöördub kõneleja küll mõistuse ja inimlikkuse poole, ent tema vastas on kivised näod, otsekui tahumatud skulptuurid. Kunstniku missioonitunnetus seguneb neis lehtedes valusa skepsisega. Mitmeid lehti läbivad mõtisklused kunsti saatusest ja olemusest. Hilisperioodi tippteoseks on ,,Üksindus" (1950-52, pehmelakk), kus Viiralti noorpõlve- aegseid ,,madonnasid" meenutav naiskuju näib sümboliseerivat kirgastunud vaimu, kes liigub kristallilistes sfäärides. Paljud varasemad teosed töötab Viiralt sel perioodil ümber, nende hulgas ,,Lamava tiigri" (,,Tiiger kassiga", 1950, pehmelakk, kuivnõel) ja ,,Naerva kaameli" (,,Kaameli pea", 1950, pehmelakk). Paraku ei ole sellised ülekäimised teoseid mitte alati paremaks teinud. Ka
Millise õpetusega on Platon eelkõige jäänud filosoofia ajalukku? Platon väljapaistvaim kirjanik, varieeris mitmeid eri stiile. Eri vestluspaigas ja vestluskultuurid. Oli see, kes kreeka kõnekeele varal kujundas välja filosoofilise sõnavara. Platon reisis Sitsiiliasse mitmel korral. Suuresti tänu filosoofilisele koolile on Platon kirja pandud teosed säilinud. Kuulub 36 teost. U 10 puhul kaheldakse autorluse üle. Enamik on dialoogid. Platoni loomingud jaotatakse vara-kesk- ja hilisperioodi. "Sokratese apoloogia", "Kriston", "Charmides", "Menon", "Phaidon", "Pidusöök", "Politeia"- ideaalse riigi nägemus. Võim kuulub filosoofile, "Phaidros", "Parmenides", "Timaios", "Sofistid", "Riigimees", ,,Philebos", "Seadused". Ideeõpetus - Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Koopamüüt 48
under toetub suurtele tekstidele. „Õnnevarjutuse“ ballaadidele saab ainest kolmest põhiallikast: Piibel (piibellik kõla ja haare), baltisaksa legendid („Porkuni preili“, „Rändav järv“) ja eesti rahvaluule. Aeg- ajalt on räägitud Under saksapärasusest, sest kasutab saksa ainest ja on üldiselt ka saksa kultuuri taustaga, erinedes ses osas Tammsaarest ja Lutsust. On leitud, et Underil on baltisakslastele omane subtiilsus. 1930ndate tekstide nihked on hilisperioodi alus: hakkab kirjutama Eestit seda fokuseerides, õiget isamaaluulet tal varem polnud. 3. Siuru-järgne (1940.–1960. aastad), hilislooming. 1920ndatel leitud tasakaal säilib, lisandub eleegilisus, mida mõjutab pagulus (igatsustunne, isiklikus plaanis minevikku pöördumine). Hiljem Under väldib ekstaatilisust, retušeerib seksuaalset avameelsust, kui oma luuletusi muudab valikkogude tarbeks. Isamaaluule tähtsustub 1940–50ndatel
eksimisvõimetud, siis mitte-vooruslik käitumine on võimatu. Platoni filosoof-valitseja on korrumpeerumatu, tema võim on paratamatult õiglane. Politeias Platon siiski kohati kahtleb, kas mittekorrumpeeruvad valitsejad ei ole mitte täiesti võimatu, tema õpetust lootusetult kompromiteeriv mõte. Seepärast tegi ta ühiskonna huvides kahe kõrgema kihi liikmetele eraomandi ja perekonna osas tugevaid piiranguid, millest oli juttu ülalpool. Hilisperioodi teoses Seadused esitab ta ideaalriigi järel nn paremuselt teise riigi projekti, kus kõik selle riigi kodanikud on ,,seaduste orjad". Tegelikult teostavad ka seadusriigis võimu ikka valitsejad. Seaduste omamoodi ,,aseainena" toimivad Platoni ideaalses mõttekonstruktsioonis ideed oma normatiivsuse ja ideaalinõudmistega. ,,Õigluse" ja ,,Õnnelikkuse" idee on reaalse õigluse ja õnnelikkuse jaoks ideaalsed lõppsihid, mille saavutamise nimel kogu poliitika pingutab
annaabi.ee 
