ainuke koht Põhja-Euroopas, mis viitab nii vanale asustusele regioonis. Balti jääpaisjärv kujunes jääkilbi taandumisel u. 10 500 e.m.a. U. 9600 e.m.a. toimus Billingeni katastroof. Taani väinade kohal purunes jää ning Balti jääpaisjärve veetase vähenes drastiliselt (u. 25m). Kujunes Joldia meri. Eesti pindala suurenes märgatavalt, siinne kliima hakkas soojenema. Hakkasid levima kase- ja männimetsad, sisse rändasid põdrad, karud, koprad jt. metsavööndi loomad. Hilispaleoliitilised kultuurid (19k - 9,5k e.m.a.) Swidry kultuur - arvatav alusepanija Balti kultuuridele (s.h. Kunda kultuurile). Eestimaa inimasustus tekkis u. 11-9k a. tagasi. Kunda kultuur Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmist kiviaega e mesoliitikumi (9000-5000 e.m.a.). Kunda kultuur oli levinud Läänemere idarannikust Lõuna-Soome ning Leeduni. Kunda kultuurile annab oma nime Kunda Lammasmägi leiukoht.
Põhja-Euroopas võis protsessi mõjutada jääsulamise vesi, mis mõjus golfi hoovusena. Billingeni katastroof (8213 või 9700 eKr) ja Joldia mere kujunemine Jää taandus järjest põhja poole. Rootsis Billingeni mäestiku lähedal tekkisid paisjärved, kust hakkas välja voolama ning tekkis ühendus Atlandi ookeaniga. Katastroofiks nim seda selleks, et tollal elas inimesi mererannikul, meri aga kadus ära. Läänemere saavutab mere tasapinna. Tekib Joldia meri. Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000 - 9500 e Kr (A. Kriiska järgi): Ahrensburg, Swidry, Hamburg, Madeleine. Neil on mõju hilisemas Põhja-Euroopa asustusloos. Swidry kultuuri nooleotsad – põhjapõdra küttimiseks. Elasid ka Põhja- Euroopas palju põhjapõtru ja ka viimased mammutid. Eestis on leitud mammutiluid. Mammuti hambad on leitud kruusaaukudest. Võisid siia sattuda viimasel jääajal jää tegevuse tulemusena. Jää võis neid kanda siia küllaltki kaugelt. 2007
· Lääne-Soome Susiluola koobas (120-125 000 a tagasi) - ehk Soomes elasid neandertaallased, sellest võib järeldada, et ka Eestis. (vt Aivar Kriiska artikkel ,,Horisondis" 3 v 4) · Balti jääpaisjärv -> Yoldia meri -> Billingeni katastroof. ,,Katastroof", kuna oli juba üpris palju elanikke. Paisjärv voolas ookeani tühjaks, kuna Lõuna-Rootsi oli madal ja järv sai ühenduse ookeaniga. Langetas veepinda 25 m. HILISPALEOLIITILISED KULTUURID - Põhja Euroopas (19 000 9500 eKr) · Madeleine kliima soojenedes liikusid uutele aladele. Veel ka Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry. Nende kultuuride peategevuseks oli põhjapõtrade küttimine, sest nood olid kergesti kättesaadavad ning mitmekesine tooraine (toit, nahk, sarved, luud). Leedus n 100, Lätis ja Pihkvas ka ning tõenäoliselt Eestiski, kuid tuleb veel leida ;) Iseloomulikud on tulekivist korralikud nooleotsad (eriti Swidryle)
mõjutada Golfi hoovust. Järkjärgult jää taandus loode poole (Skandinaavia). Pärast Balti jääpaisjärve toimus Billingeni katastroof (8213 või 9600 eKr). Meri kadus ära kui jää sulamine jõudis Billingeni mägede juurde, siis ta murdis Atlandi ookeanisse välja ja Balti paisjärv voolas tühjaks. Kujunes Joldia meri, kuna oli ühendus ookeaniga, siis vesi oli tunduvalt soolasem. Järkjärgult hakkasid inimesed liikuma põhjapoole (Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000-9500 eKr). Kui jää taandumine oli lõppenud, siis algas uus periood keskne kiviaeg ehk Mesoliitikum. Madleine kultuuri kuuluvad paljud koopamaalingud ja tõenäoliselt on selle kultuuri elanikkond liikunud ka põhjapoole ja sellest kujunenud Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry kultuurid. Kas eestimaalased tapsid Euroopa viimased mammutid? Aegade jooksul on teateid, et Eestist on leitud 26 mammuti luud (kihva/hammast). Samuti on leitud 2 luud, mis pärinevad
Hilispaleoliitikumi lõpus ilm soojenes kiiresti. Metsapiir liikus põhja poole. Selleks ajaks oli juba hävitatud mitmeid loomaliike, suurenes veest saadava toiduse tähtsus. Hilispaleoliitikumi iseloomustab üldiselt kiirenenud areng. Inimasustus jõudis Austraaliasse, Ameerikasse ja Põhja-Euroopasse. Elati nii koobastes kui avaasulates, kuhu sageli ka maeti. Asustus oli suhteliselt paikne, seda tõendavad paksud kultuurkihid, milliseid varasematest aegadest teada ei ole. Hilispaleoliitilised kultuurid on Aurignaci, Solutre ja Madeleine kultuurid. Kahte esimest vaadeldakse mõnikord ka koos. Aurignac-Solutré kultuur levis Lääne-Euroopas Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Tsehhis jm. Sel ajal hakkasid ilmnema lokaalsed väiksemad kultuuripiirkonnad. Juhtesemeteks olid algul kõverad tulekivilaastud, hiljem tulekivist odaotsad. Nukleuse küljest eraldati löögiga pikk noakujuline laast. Laastu teravate servade tõttu kasutati seda lõikeriistana, noana. Neid
Kui jää oli taandunud Rootsi keskosani Billigeni mägede juures, siis põgenes sealt Balti jääpaisjärve vesi ära ookeani Billigeni katastroof. Balti jääpaisjärve vesi oli arvatavasti muust veetasemest mitukümmend meetrit kõrgem. Vee äravool toimus väga kiiresti ning oli vee ääres elavatele inimestele üllatuseks. Alguses pakuti Billigeni katastrofi toimumisajaks 8213 eKr, nüüd aga on see dateeritud 9600eKr. Billigeni katastroofi tagajärjel tekkis Yoldia meri. Hilispaleoliitilised kultuurid olid 19k-9500 eKr. Leedus läänemere idakaldal oli Swidry kultuuur. See võib olla pannud aluse Eesti kõige vanemale kultuurile, Kunda kultuurile. Swidryle on iseloomulikud tulekivist toksitud nooleotsad. Sellest ajast on leitud Leedust ja Lätist vanu asulaid (11-10k eKr). Need olid enamasti põhjapõdraküttide asulad. 11-11,5k aastat tagasi hakkas Eesti ala jääst vabanema. Eestist on leitud 26 mammutiluud. Põltsamaa
annaabi.ee 
