kaelkirjakud elavad ja kui suurtes karjades nad liiguvad.Tahaksin teada millest kaelkirjak toitub ja millised on tema eluviisid. Veel tahaksin teada milline on kaelkirjaku ja inimese suhe. Kas kaelkirjakuid on ka näiteks toiduks kasutatud jne... . Veel tahaksinteada kaelkirjaku lähisugulus konda kuuluvatest liikidedest. 3 KAELKIRJAKLASED Kaelkirjaklased tekkisid varamiotseenis hirvelaadetest sõralistest ja saavutasid õitsengu hilismiotseenis, eriti aga pliotseenis (s.o. Umbes 10 miljonit aastat tagasi). Fossiilised perekonnad asutasid Euroopat, aasiat ja Aafriakt. Paljusid iseloomustas hiiglaslik kasv ja tugev kehaehitus. Pleistotseenis suri enam kaelkirjakllasi välja; meie ajani on säilinud vaid 2 perekonda Aafrikas, kumbki ühe liigiga.(Raamat „Loomade elu, imetajad 7“ Tallinn „Valgus“ 1987 lk.356-359) KAELKIRJAKU ELUPAIK Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom, kes elab savannides
primaatidele sarnane suur aju, kuid nende jäsemete ehitus viitab sellele, et nad elasid puu otsas. Drüopiteekused elasid metsas, toitusid taimedest. Drüopiteekuseid oli mitu liiki. Üheks alaliigiks oli Proconsul africanus. Tema luid on leitud Ida-Aafrikast esimest korda 1948. a (Mary Leakey). Proconsul africanuse keha oli nagu ahvil, hambad sarnanesid inimahvide omadele, esines tugev suguline dimorfism,. Elasid 2512 miljonit a tagasi. Oli arvatavasti simpansi eelkäija. Hilismiotseenis elas Kreekas ouranopithecus (drüopiteekuste hulka kuuluv liik). Tema luuleiud u 8 miljonit a vanad. Arvatavasti oli suhteliselt sarnane gorilladega. Türgis ja Pakistanis on leitud sivapithecuse luid, samuti u 8 milj a vanad. Oli u simpansisuurune, kuid koljuehituselt sarnanes orangutangile. Hammaste kulumisjälgede põhjal on oletatud, et ta sõi pehmeid puuvilju. Teine sugukond ramapithecus, pärit ka Aafrikast. Elasid u 148 miljonit a tagasi.
annaabi.ee 
