Imelik on see et abiellusid 20 aastat hiljem kuigi nad elasid koos ja neil olid lapsed. See oli sellepärast et naine oli harimata ja vaesest perekonnast. Christiane inspireeris teda ja luuletsükkel ,,Rooma eleegiad" räägivadki sellest armastusest. Selle kohta on öeldud et see on maise armastuse kiidulaul. 1790 teine pool ilmub tal ,,Wilhelm Meisteri Õpiaastad". See oli arenguromaan. Peaaegu 20 aastat hiljem kirjutas ta teise osa milleks oli ,,Wilhel Meisteri Rännuaastad". Tema hilisluulelooming avaldub siis idamaadest. Tema suhtumine idamaadesse ei ole ka selline müstiline ja lihtsalt põnev vaid seal on öeldud et see on ka justkui sellise kõiksuse,üldinimlikkuse panteism. Leiab sarnaseid jooni ida ja lääne vahel. Toob välja universaalsust, mis on iseloomulik inimesele. Selle luulekogu inspiraatoriks on ka naisterahvas Marianne. On teada et osad luuletused on kas neil kahe peale ja osad puhtal marianne poolt kirja pandud. Arutleb ja mõtiskleb inimese
30 aastat juhatab ta seal õukonnateatrit. Itaaliast naasmise järel tutvus ta noore Christiane Vulpiusega. Sellest naisest sai Goethe laste ema. Goethe eiras norme, sest Christiane oli vaesest perest pärit, kuid Goethe seda ei häbenenud. Abiellusid nad aga ligi 20 aastat hiljem. Õukonna jaoks oli probleem Christiane päritolu ja harimatus. Goethe luuletsükkel ,,Rooma eleegiad" räägibki maisest armastusest (tänapäeval eleegia kurvameelne luule). Goethe hilisluulelooming on mõjutatud idamaadest. Seal on talle eeskujuks Byron oma romantilise idamaaliku käsitlusega. Goethe leiab sarnaseid jooni ida ja lääne vahel, toob välja inimestele iseloomulikke omadusi universaalselt. Selle luulekogu inspireerijaks on tal ka üks naisterahvas Marianne. Seal ta mõtiskleb elu üle nagu ,,Faustis". 2. Byron (1788-1824) Byron sündis Londonis, suursugu päritolu perest. Isa poolt lordide perekonnas, emapoolt soti verd (ema oli Soti kuninga James I pojapojatütar)
annaabi.ee 
