Nüüdiskirjandus
kaks kasvavad omavahel kokku. Siis me leiamegi sealt sellised maskid nagu
vagabund, ööhulgus, tähekerjus. Ta on boheemlane, vaimuinimene, kes hindab ilu ja
on kogu aeg üksina ja oma üksindusest ammutab need emotsioonid ja tunded.
Needsamad positsioonid on samavõrra klassikalised ja küllalt kaua aega tagasi
aktuaalsed olnud.
3. Sellist sama arengut illustreerib ka see, et Hirve luule hiliskogudes tõuseb märgatavalt
jõuliselt esile eksistentsi probleemide mõtestamine. See ongi klassikalise luuletaja üks
funktsioon ta ütleb, mis on olemise mõte ja eesmärk. Muidugi võib eksistentsi
eesmärk olla ka seesama mäng nt varasemas luules Hirv kasutab küllalt palju teatri
metafoor, mis osutab, et varasemas luules on mängimine olulisem. Aga just loomingu
II pooles muutub see tonaalsus, mis seotud eksistentsiga, märgatavalt tõsisemaks.
annaabi.ee 
