Hiliskeskaeg Linnad. Valitsemine ja majandus. Linna asukoha puhul on oluline paiknemine soodsas asukohas. Enamik linnu tekkis jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, sadamakohta või mujale. Linna arenguks oli vaja ka talupoegi, kelle toodang linna toidaks. Kogu maa kuulus maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal). Senjöör kinnitas sageli linnale linnaõiguse, mille alusel sai linn kauplemise eest tolli maksta jne. Levis Lübecki õigus. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase eest või ka oma senjööri võimalike kallaletungi vastu. Eeslinnad tekkisid samuti. Tekkisid gildid ja tsunftid, mis reguleerisid kogu kaupmeeste toodangut. Ristiusk ja kirik Püha Kolmainsus- Jumal kui isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim. Vaen Rooma paavsi ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. 1054. saatis paavst oma saadiku vaidlusküsimusi lahendama, kuid mindi hoopis tülli, millest algas suur kirikulõhe. Ketserid Uskusid, et ma...
kümnik vanem õpilane bakalaureus (õpetasid vahel ka nooremaid) noorem student 12. Teadus skolastika keskaegne filosoofia, uuriti vanakreeka filosoofide töid üritati siduda piibliga maailmapilt skolastikud tunnistasid maa kerakuju, usuti et Maa asub universumi keskpunktis. astroloogia usuti, et planeedid tähed mõjutavad inimsaatust Keskpunkt Euroopat, Aasiat ja Aafrikat ühendab Jeruusalemm Al-Idris Maa kettakujulne, Lõuna üleval, põhi all 13. Ülevaade hiliskeskajast Saja-aastane sõda Prantsusmaa trooni tõttu, 1337-1453. Inglise kunn Edward III troon talle, sest vanaisa oli kunagine Pr. kun. Phillipe IV Ilus 1) Crecy (46 a) inglased said võidu, 2) Poitiers' inglaste edu, Pr. Jean vangistati. 3) algas Henry V juhtimisel Burgundias. Prantsusmaale tuli appi Jeanne d'Arc e. Orleansi Neitsi. 1430 reetmise tõttu hukati tuleriidal. Kodusõda Inglismaal trooni pärast: Rooside sõda 1455-1485 Louis XI ühendas Prantsusmaa
Kõrg ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (li...
endale. Need omakorda pärandasid maa edasi ja tekkiski palju väikseid piirkondi, kus valitses erinev isik. 14. Mongolite vallutused. Kuldhord. 1237 tungisid venemaale mongoolia vallutajad ja pärast mõnda edukalt lõpenud vallutust jäi venemaa Kuldhordi mõjusfääri. 15. Moskva esiletõus. 13.saj suutis Moskva vürst Mongoolia valitsejad üle kavaldada ja Moskva tugevust suurendada. Mõne aja pärast oligi kujunenud mõisast suurlinn. 16. Isikud kõrg- ja hiliskeskajast: a) Aleksander Nevski- Novgorodi suurvürst. b) Dmitri Donskoi- Moskva valitseja. c) Paavst Innocencius III- Ta suutis muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks. d) Friedrich I Barbarossa- Võimukaim Saksa-Rooma keiser. e) Gutenberg- trükikunsti avastaja 1445a.
intervallides. Hiljem vahetasid hääled kohad, gregooriuse koraalist sai justkui vundament ja ülemine hääl võis liikuda erinevates intervallides ja ka kiiremini. Selline organum on vabaorganum. 9. Nimeta Gooti ajastu silmapaistvaim koolkond ja 2 tuntumat heliloojat. Pariisi Notre-Dame'i katedraali kool. Kaks tuntumat heliloojat on Leoninus ja Perotinus. 10. Millised muutused hakkasid toimuma kultuuri(muusika)elus teise aastatuhande esimesel poolel? Hiliskeskajast (12.-13. sajand) on säilinud luulet ja muusikat omaaegsete ülikute õukondadest (rüütlilaulud) ning rändavate vaimulike ja üliõpilaste ehk vagantide repertuaarist. Mitmehäälse kunstmuusika varased vormid olid organum ja motett. Need kujunesid kiiresti 12.-13. sajandil seoses linnade kasvu ja linnakultuuri kiire tõusuga. Mitmesuguseid pille mängiti nii laulu kui ka tantsude saateks ja neid kasutati ka kirikumuusikas
Teos sai vahelüliks saksa rahvaraamatu ja Geothe suurteose vahel. William Shakespeare Kirjutas 36 näidendit. Tährsal kohal oli loodus, mis elustab armastust. Valitsev teema oli armastus. Tuntuimad "Tõrksa taltsutus, "Veneetsia kaupmees", "Suveöö unenägu". Õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid, armastuse vabadust, vastandades ühiskondlikud eelarvamused, normid, keelud. Kirjutas suure näidenditsükli "ajalookroonikad" toob esile võimuprobleemi. Kujutab Inglismaad hiliskeskajast kuni enda ajani välja. Psühologiseerib ja individualiserrib oma tegelasi. Ta on oma näidendeis ka poeet. "Othello" klassikaline armastuskadedustragöödia. "Kuningas Lear" võim võõrandab ja pimestab inimest, luues kapriise ja ülekohut. "Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega. Kaasaegne Sotimaa väepealik roimab nõidade juttu uskudes igasuguseid tegelasi, et ise kuningaks saada. "Hamlet" kuulsaim. Hullu mängib Hamlet saab renessansi kriisiaja sümboliks kirjanduses.
Ungari). Märkimisväärne edasiminek toimus hariduses, tekkisid toom- ja kloostrikoolid, rajati esimesed ülikoolid. 5 1.3 Hiliskeskaeg Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500.a) eristamiseks. Hiliskeskajale eelnes kõrgkeskaeg ja sellele järgnes varauusaeg. Mõned, eriti Itaalia, ajaloolased ei soovi rääkida hiliskeskajast, vaid pigem 14. sajandi renessansist kui otsesest üleminekust uusajastusse. Sel juhul saab hiliskeskaega piiritleda pigem Euroopa renessansiga (1300–1600.a). Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele
Kordamisküsimused ajaloos. Keskaeg 1. Seleta mõisted: Manufaktuur- käsitöö ettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid Euroopas alates hiliskeskajast Monarhia- valitsusvorm, kus riigi eesotsas on eluaegse võimuga ainuvalitseja Pank- asutus, mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri rahasummasid Intress- rahasumma, mida tuleb võlgnikul võlausaldajale laenamise eest tasuda Renesanss- hiliskeskajal Itaaliast alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris Humanism- ellusuhtumine, milles väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. Sultanaat- sultaniriik Karavell- hiliskeskajal levinud enamasti kolme mastiga purjekas, mis
· Õigustab kõikjal noorte inimeste loomulikke tundeid; armastuse vabadust, vastandades ühiskondlikud eelarvamused, normid, keelud. · Huumorit, nalja, naeru toovad narrirollides madalat päritolu isikud teenrid, talupojad. Sarnasus Itaalia commedia dell'artega · Osad komöödidad loodud maskimängu zanris. · Kirjutas suure näidenditsükli ,,ajalookroonikad" toob esile võimuprobleemi. Kujutab Inglismaad hiliskeskajast kuni enda ajani välja. Saja-aastast sõda kaa. Võim, moraal, individualism, vastutus kandusid ka tema tragöödiatesse. · Varases loomingus 2 tragöödiat ,,Romeo ja Julia" (keskajas on sellele sarnane Tristani ja Isolde lugu) ja ,,Julius Caesar". · Shakespeare psühologiseerib ja individualiseerib oma tegelasi. Ta on oma näidendeis ka poeet. · ,,Othello" klassikaline armukadedustragöödia.
Suur osa ürikuid pole säilinud orginaalis, kas koopia või ümberkirjutus. Koopiaraamatud näiteks kirjutatud ühe piiskopkonna privileegid ühte raamatusse. Seadustekogud. Kirikuõiguste allikad (kanooniline) sinodite, paavstide otsused, kloostireeglid jne. Akt jooksva asjaajamise dokument, pole õigusliku jõuga. Aktid on näiteks vakuraamatud, arveraamatud, kirjavahetused. Säilinud hiliskeskajast. Kirjalik asjaajamine alates 14. sajandist. Dokumenteerivad linnaelu. Kirikorrespondents st kaupmeeste omavaheline kirjavahetus. 3 Kirjandus - traktaadid, liturgiad, palveraamatud, nekroloogiad ja memoriaalraamatud. Ilukirjandus. Kataloogid (loendid). Pealiskirjad. Kirjad esemetel. Keskaegseid allikaid säilinud arhiivides ja raamatukogudes, eriti olulised kiriku raamatukogud.
ratsionaalsus. Kirjandusliku humanismi kohta ütelda, et see on ratsionaalne, on kaugel tõest!! Mitte lihtsustada humanismi mõistet! Kirjandus ei olnud mingi ratsionaalsusele allutatud tegevus. Antiigist on tulnud ka kolme ühtsuse põhimõte, mis teartris on valitsev. Itaalia R-s ei olnud antiigi matkimist. Kirjanduses ja kultuuris toimub R-s tohutu loovuse plahvatus. Seda ei saa seletada ainult antiigiga. Boccacio näiteks lähtub väga tugevasti hiliskeskajast. Jutustuslikust traditsioonist, rüütlikirjandusest, aga teeb ka oma uuendusi. Uus individuaalsus luule, mis on tunnetega seotud, sest see on loodusega seotud, kohalikkusega. Loodus ongi tegelikult see, mille suhtest tekib see uus individuaalsus. Loodus on antiigi ja keskaja kõrval kolmas tegur, mis viib plahvatuseni, uue individuaalsuseni. Kui juba hiliskeskajal võime rääkida teadlikust romaanist, seda enam renessanssis. Väga tedalik loovus, teadlikult loodud kirjandus on R-s
-8. sajandil tõusid Frangi riigi tegelikeks valitsejateks; ülemteener malm kuumaks aetud vedel rauasulam, mida saab valada vormidesse mandzud Kirde-Hiina hõim, kes tulid 17. sajandil Hiinas võimule ja rajasid Mandzu dünastia manifest riigivalitsuse pidulik kirjalik pöördumine elanikkonna poole manufaktuur käsitööl ja tööjaotusel põhinev tööstuse varasem vorm; käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Manufaktuurid tekkisid Euroopas hiliskeskajast alates ja levisid senisest ulatuslikumalt varauusajal marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev poliitiline õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste põhjalikku muutmist; sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus riigivõimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandusel rajaneva ühiskonnakorra Marshalli plaan USA ulatuslik majandusabi Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele
-8. sajandil tõusid Frangi riigi tegelikeks valitsejateks; ülemteener malm kuumaks aetud vedel rauasulam, mida saab valada vormidesse mandzud Kirde-Hiina hõim, kes tulid 17. sajandil Hiinas võimule ja rajasid Mandzu dünastia manifest riigivalitsuse pidulik kirjalik pöördumine elanikkonna poole manufaktuur käsitööl ja tööjaotusel põhinev tööstuse varasem vorm; käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Manufaktuurid tekkisid Euroopas hiliskeskajast alates ja levisid senisest ulatuslikumalt varauusajal marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev poliitiline õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste põhjalikku muutmist; sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus riigivõimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandusel rajaneva ühiskonnakorra Marshalli plaan USA ulatuslik majandusabi Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele
-8. sajandil tõusid Frangi riigi tegelikeks valitsejateks; ülemteener malm kuumaks aetud vedel rauasulam, mida saab valada vormidesse mandzud Kirde-Hiina hõim, kes tulid 17. sajandil Hiinas võimule ja rajasid Mandzu dünastia manifest riigivalitsuse pidulik kirjalik pöördumine elanikkonna poole manufaktuur käsitööl ja tööjaotusel põhinev tööstuse varasem vorm; käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Manufaktuurid tekkisid Euroopas hiliskeskajast alates ja levisid senisest ulatuslikumalt varauusajal marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev poliitiline õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste põhjalikku muutmist; sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus riigivõimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandusel rajaneva ühiskonnakorra Marshalli plaan USA ulatuslik majandusabi Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele
kehvade liiklemisolude ja vähem intensiivse maakasutuse tõttu Lääne-Euroopast nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt vähem arenenuks. Ida-Euroopa arengu erijooned ning Lääne-Euroopast mahajäämuse põhjused. vähene asustustihedus, põllumajandus ekstentsiivne, sunnimaisus, väike saagikud, talupojad polnud motiveeritud. Despootlik kultuuri ei saanud nii vabalt areneda. Endised paganate alad? Lääne-Euroopas ristiusk varem, Idas alles kõrg-ja hiliskeskajast. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas. Rahvastik. Euroopa ja maailma rahvaarv, selle dünaamika varauusajal. EUROOPA: 1500: 80-85 milj 1600: 105 +/- 5 milj -> kasv väike 1700: 115 +/- 5 milj -> kasv suur 1800: 175-190 milj MAAILM: 1500: 400milj -> 1800: 900milj Demograafiline stagnatsioon, selle põhjused. 17.saj seisakuaega- sõjad, näljahädad, katkulaine Thomas Robert Malthus rahvastiku kasvu tagajärgedest. “Essay of Population” hoiatas, et
Osa komöödiaid + hilisemad tragöödiad on loodud maskimängu zanris (,,Suveöö unenägu" ja ,,Torm") zanr sai nime värvikate dekoratsioonide ja fantastiliste detailide küllusest. Tegevustik põimiti muusika ja tantsuga. Sellest hakkasid arenema operett ja ooper. Komöödiatega samal ajal kirjutas näidenditsükli ajalookroonikatest, kus toob esile võimuprobleemi. Kujutab Inglismaad hiliskeskajast kuni kaasajani. Sealsed võimu, moraali, individualismi ja vastutuse teemad kanduvad ka tragöödiatesse. Ajalookroonikate kuulsaim tegelane on Falstaff printsi hooldaja ja seltsiline, mitmepalgeline, ei suuda vastu panna kiusatustele, ropendab, liiderdaja. Varasesse loomingusse kuulub 2 tragöödiat: ,,Romeo ja Julia" (vrd keskaja ,,Tristan ja Isolde") ning ,,Julius Caesar". Shakespeare psühhologiseerib ja individualiseerib oma tegelasi. Ta on oma näidendites ka poeet, kes paneb oma
samuti seal). Kartuuslastele iseloomulikud jooned on veel: loobumine, askees ( eluviis, mida iseloomustab meeleliste soovide ja kirgede allasurumine) , paastumine, tsölibaat, mõtisklev ja mediteeriv eluviis. Riietust: Bruno kasutas jämedakoelist riiet, mida kandsid tollased talupojadki. Tänapäeval valge rüü, valge nahkvööga. Majandus: Kuni hiliskeskajani tegid kartuuslased ise tööd äraeltamiseks tegeleti põllu- ja metsamajandusega, mõnikord ka mäekaevandusega. Hiliskeskajast toetuti ilmikvendade ja sageli palgatöölistele. Tsitsertslased - Kõrgkeskaegse ,,munkluse kriisi" tagajärel mõningate benediktlaste seas vallandanud reaktsioonidest lõi pisike grupp benediktlasi varasemast ordust lahti ja rajasid 1098. aastal Citeaux'i kloostri. Eesmärgiks oli järgida täpselt Bendictuse algseid eeskirju. Kuna ordu pooldas ranget askeetliku eluviisi, siis ei levinud see väga lihtsasti alguses. Kuid pärast seda kui silmapaistev rüütlisuguvõsa esindaja Fontains
annaabi.ee 
