kaks korda. Põhja- ja Ida-Euroopas tekkisid uued kuningriigid (Rootsi, Norra, Taani, Poola ja Ungari). Märkimisväärne edasiminek toimus hariduses, tekkisid toom- ja kloostrikoolid, rajati esimesed ülikoolid. 5 1.3 Hiliskeskaeg Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500.a) eristamiseks. Hiliskeskajale eelnes kõrgkeskaeg ja sellele järgnes varauusaeg. Mõned, eriti Itaalia, ajaloolased ei soovi rääkida hiliskeskajast, vaid pigem 14. sajandi renessansist kui otsesest üleminekust uusajastusse. Sel juhul saab hiliskeskaega piiritleda pigem Euroopa renessansiga (1300–1600.a). Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke
poliitika mille asendas Prantsuse poliitika. Koos ristisõdades lüüasaamisega kahanes katoliku kiriku autoriteet ja senine kloostrilise eluvormi populaarsus. Selle asendas kasvav rahvavagadus ja müstitsismis väljenduv vajadus iskliku jumalakogemuse järele. Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid nõiaprotsessid, mis kasvasid hiliskeskaja lõpuks nõjajahi kõrglaineks. Samas oli hiliskeskajale omane tantsutõve ja enesepiitsutamise liikumise (fallangism) levimine. 13. sajandi lõpus algas kunsti ja teaduse teisenemine, mis sai nimeks renssanss (algas Itaalia vararenesssnsiga). 14. sajandil huvituti taas Vana-Kreeka ja Rooma tekstidest. Algas ka lugemuse ja raamatukunsti hoogne areng. Selle aluseks sai paberi kasutuselevõtt ja trükikunsti teke. See demokratiseeris raamatute kättesaadavust, kirjaoskuse levikut ja õppimist
Hiliskeskaja alguseks võib pidada 14. sajandit. Selle üle, millal keskaeg lõppes ja nn. uus aeg algas, vaieldakse ikka veel. Üks keskaja tunnus on lääniühiskond. Sellele on iseloomulik maaomandi ja naturaalmajapidamisega seotud poliitiline võim. Süsteem oli hierarhiline: ühiskonna erinevaid kihte sidus omavahel kaitse , teeninduse ja usuelu vastastikune mõju. Ülemkihid tasusid oma vasallidele raha asemel neile maakasutamisõiguse ja privileegide andmisega. Hiliskeskajale iseloomulikud tunnused: katastroofid, konfliktid, mässud, usuline hüsteeria ja maailmalõppu ootus muutis keskaja elu süngest lootusetusest särtsakaks elunaudingute otsinguks. Keskaega kuulusid nägemused ja lood imedest (Päivi Setälä 1999). 4 2. Keskaja inimeste jagunemine Keskajal võis eraldada inimesi enamasti kolme klassi: munk, rüütel, talupoeg.
- Linn jagunes kaheks: müüriga piiratud osa ja eeslinn. Linnal oli ka oma saras, ehk maapiirkond, kus kehtis linnaõigus - Müüriga piiratud oli suurtel linnadel u. 200 edgarit, tallinas u. 30 - Suurlinnas 20 100 000 elanikku - Keskmised u. 10 000 kanti - Väikelinnad alla 2000 (neid u. 90%) - Linnad koosnesid vahel eriosadest, nagu Praha. Eri osad olid juriidiliselt iseseisvad üksused. Ka tallinnas toompea ja all-linn - Linna valitses raad see oli hiliskeskajale iseoomulik - Varakeskajal domineeris maahärra linnavalitsemine kui mõisavalitsemine - Linna eliit koosnes maavaldajatest, ametnikest - Alamaadel ja ministariaalid olid linnavalitsejad ja vabad elanikud - Kaupmehed esialgu eliiti ei kuulund - Alpidest põhjapool aadlikud olid linnustes, itaalias aga linnades - Itaalias kuulusid linnaümbruses oloevad alad linna alla need moodustasid Contadod. Tegemist oli linnriikidega
lihtne transportida, aga väärtus on suur. Need oli peamiselt kangad, vürtsid, viirukid ja kullasepatooted. Kauplesid peamiselt süürlased ja juudid. Kaupmees liikus enda kaubaga kaasa rändur ei saanud aga olla ühiskonnas kõrgel positsioonil. Juutidele oli antiikajast omane kogukondsus tekkisid juutide kaubanduslinnad. Juudid olid peamiselt Bütsantsi kodanikud, millele kuulus Orient. Kaupmees võis olla mittevaba ja töötada oma isanda heaks ta ei olnud hiliskeskajale omane linnakodanik. Peamised kaubalinnad Lääne-Euroopas, Itaalias, Friisimaal. Kuni 12. sajandini domineerisid Põhja-Euroopas skandinaavlased. Nad omasid otseühendust Musta merega pikki Venemaa jõgesid. Varased kaubanduskeskused aolinnad asusid Jüüti poolsaarel ja Birkas. Birka kaotas aga oma tähtsuse aastatuhande vahetusel, esile kerkisid Sigtuna ja Visby. Visbylt võtsid omakorda juhtrolli üle hansalinnad. Varajane rahandus
See viis kahe kiriku taasühendamiseni paavsti võimu alla 1439. a. Töötati välja ka teoloogilised alused kirikute lepitamiseks. Need püüdlused siiski ebaõnnestusid ja kaks kirikut jäi lahutatuks. Kontsiliarism kontsiili ülemvõim vastandus paavstivõimu printsiibile ja tõi kaasa vihase võitluse. Hiliskekajal oli Euroopa ühiskond sügavalt kristlik kõigil oli mure lunastuse pärast. Inimest ja Jumalat oleks pidanud ühendama kirik, aga sellega poldud rahul. Hiliskeskajale on omane sügav vagadus ja kirikukriitiline kirjandus kiriku tugevdamiseks. Toimub aga kiriku mandumine: paavsti õukonna prassimine, maiste vajaduste rahuldamine isegi kerjusmungad elasid väga pillavat elu. 1431. a toimus Baseli kontsiil, mis sattus kohe paavstiga vastuollu too kuulutas välja uue kontsiili. 1438. a tagandas Baseli kontsiil paavst Eugenius IV ja valis vastupaavsti Felix V. Enamus poliitilisi jõude kuulutasid end paavsti ja kontsiili vahelises vastasseisus
Ajaloolane ,,avastab" need mustrid uurides ,,teemasid", ,,sümboleid", ,,mõtteavaldusi" ja ,,vorme". Vormid on Huizinga jaoks kultuurilised reeglid (vrdl Cassireriga). Huizinga lähenemist ajaloole võib nimetada morfoloogiliseks teda huvitas nii kogu kultuuri üldine stiil kui ka individuaalsete kunstiteoste stiil. Varase Huizinga teine oluline teos ,,Keskaja sügis" (1919) on nüüd samuti värskelt eesti keeles ilmunud. Selles ta uuribki erinevaid hiliskeskajale omaseid käitumise vorme ja standardeid. Ta leiab, et rituaal oli vajalik vorm ajastu kirglikule ja vägivaldsele vaimule. Peter Burke 2004. What is Cultural History?. Polity Press. · Kultuuriline pööre ajalookirjutamises (New Cultural History) · Mikroajalood (argikultuur, väikesed inimesed) · Erinevate "tavaliste" kultuurinähtuste kultuurilised ja sotsiaalajalood Nt: James Sullivan 2006. Jeans: A Cultural History of an American Icon. Gotham Books. 18