INDUSTRIALISEERIMISE VÕIMALUSED: a) ISESEISEV - Üleminek uuele tootmissüsteemile toimub loomulikku rada pidi, riik ise tahab b) SÕLTUVUSINDUSTRIAALNE - Uus tootmisviis surutakse peale teise riigi poolt Dominioon Suur-Britannia endised asumaad, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem Milleks vajati kolooniad ... .. varaindustriaalsel ajal? · Vajati eksootilisi põllumajandussaadusi · Vajati uusi maid väljarändajatele .. hilisindustriaalsel ajal? · Oma loodusvarade ammendumine, kuid tööstusele vajalik tooraine · Vajati põllumajandustooteid, sest põllumajandus arenes tööstusest aeglasemalt KOLOONIATE TÜÜBID 1) Ümberasumiskolooniad emamaa ülerahvastuse leevendamiseks (Hispaania, Portugal Ameerikas) 2) Faktooria kaubanduslik ja sõjaline tugipunkt, mis rajatakse mitmesuguste kaupade ostmiseks (Singapur, Gibraltar)
rahvusvaheliste firmade osatähtsus maailmamajanduses on väga märgatav. Hinnangute kohaselt on 20-25% rahvusvahelisest kaubandusest rahvusvaheliste käive. Metallurgia(must ja värviline), selle areng? Metallurgia sai alguse sepatööst, kus metalli saamine ja sellest esemeta valmistamine oli ühendatud. 18 sajandil jagunes sepatöö Euroopa eesrindlikes maades metallurgiaks ja masinaehituseks. Selle aluseks oli tehnoloogiline pööre – üleminek hiljem ka USA ja Jaapani söebasseinidesse. Hilisindustriaalsel ajal toimus metallurgia hajumine ja globaliseerumine. Sõltuvus söest vähenes, paranev tehnoloogia võimaldas metalle sulada elektri ja hiljem ka gaasi abil. Maailma tööstustoodang, selle tootlikkus? Mida vähem on füüsilist tööd seda suurem on vastutus. 5. Pilet Kommunikatsioon ja meedia? Meedia alla kuuluvad televisioon, internet, ajakirjandus, raadio, telegramm ja telegraaf. Tuumaenergeetika? Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses
masinaehituseks. selle aluseks oli tehnoloogiline pööre - üleminek metallide sulatamisele kivisöekoksiga. Metallurgia koondus sellepärast Euroopa, Hiljem ka USA ja Jaapani söebasseinidesse. Söebasseinid olid tollal üldse tähtsaimad majanduspiirkonnad, sinna koondusid ka metalli suurimad tarbijad. Kogu maailma metallurgia koondus söebasseinidesse. Väljapoole asus ainult maakide kaevandamine ja seegi peamiselt Põhja riikide eneste piires. Hilisindustriaalsel ajal toimus metallurgia hajumine. Söe külgetõmbejõud vähenes, paranev tehnoloogia kulutas teda järjest vähem, tema asemel õpiti metalle sulatama ja väärindama elektri ja hiljem maagaasiga, mis on hõlpsasti veetavad kuhu tahes arenenud riigi piirides. Veel olulisem oli aga Euroopa, Jaapani ja USA kirdeosa maagileiukohtade kvalitatiivne ammendumine. Kõige varem juhtus see vanade värviliste metallide maakidega.
annaabi.ee 
