kolooniad arenenumad kui Lõuna- Ameerika omad? 15 Hilisindustriaalne tootmisviis 19.sajandi tehnoloogiline murrang: elektri, raadio, sisepõlemismootori leiutamine, nafta, mineraalväetiste kasutusele võtmine, uute tööstusharude tekkimine Maailm on jagunenud iseseisvateks riikideks ja nendest majanduslikult sõltuvateks riikideks Kapitali koondumine suurriikide pealinnadesse 16 Hilisindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele Maailma kaubandusvood : suurtootmisele . A.Kaubavahetus emamaa ja kolooniate vahel B.Tööstusriikide omavaheline kaubandus Impeeriumide võitlus turgude ja tooraineallikate pärast: maailmasõjad Suurettevõtete tekkimine, monopolide teke Riigi osa majanduses kasvab 17 Hilisindustriaalne ajastu Linnarahvastiku kiire kasv
Hilisagraarseks tulemusel. tootmisviisiks. Jaguneb varaindustriaals Infoühiskond informat eks ja tähtsustav ja seda kõi hilisindustriaalse eluvaldkondades ks ning maksimaalselt kasuta postindustriaals (hankiv, tootev, talleta Iseloomustus eks. levitav) ühiskond Tänapäeval on Tänapäeval
osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad. Rahvastiku osatähtsus ~40% Põhjariikides tekib al 16.saj, aktiivne 18,19 saj. Praegu selles etapis mahajäänud maad, Must Aafrika jne. Lõunariikides algas linnastumine alles 20.saj teisel poolel. b)Langeb kokku hilisindustriaalse tootmisviisiga(rahvastiku vananemine) - eriti uusi linnu ei teki, olevasolevad suurenevad ~70% Põhjariikides 20saj. Lõunariikides praegu. c) Langeb kokku postindustriaalse tootmisviisiga/infoühiskonnaga(kaasaegne rahvastiku tootmine) - eeslinnastumine (linn laieneb äärde), vastulinnastumine (minnakse linnast maale elama). Põhjariikides praegu. 10. Ülelinnastumine arengumaades. Põhjused, tagajärjed.
Jaotuse alused: 1. Rahvaarv 2. Inimeste peamised tegevusvaldkonnad 3. Tsentraalse kanalisatsiooni olemasolu 4. Teatud infrastruktuuri olemasolu Linnastumise etapid: 1. Algab seoses industrialiseerimisega (langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga ja demograafilise plahvatusega) * palju uusi linnu, vanemad linnad suurenevad (osatähtsus u 40%) * Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18-19. Saj *tänapäeval osades väga mahajäänud maades 2. Langeb kokku hilisindustriaalse tootmisviisiga ja rahvastiku vananemisega *linnade arvu kasv aeglustub ( osatähtsus umbes 70%) *Euroopas ja Põhja-Ameerikas 20.saj 1. Poolel *tänapäeval enamikes arengumaades 3. Langeb kokku postindustriaalse tootmisviisiga ja kaasaegse rahvastiku tüübiga *linnad oluliselt ei kasva, pigem minnakse elama eeslinnadesse või linnalähedale maale *toimuvad: 1.eeslinnastumine 2.vastulinnastumine 3.valglinnastumine *arenenud riikides alates eelmise sajandi 80
vesiveskid ja tuulikud, leiutati uued metallisulatus viisid, kellad, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniriistad. Tekkisid pangad, börsid ja aktsiaseltsid. See tõi kaasa varaindustriaalse tootmisviisi arengu Itaalias, Inglismaal, Madalmaades ja Prantsusmaal. 2) Aurikud, aurumasinad, vedurid, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstuse levik, masinate valmistamine ja kasutamine. Tagajärjeks oli hilisindustriaalse tootmisviisi aluste välja kujundamine Suurbritannias, USA-s ja Lääne-Euroopas. 3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, mineraalväetised, telefonside, raadio jpm levik ja leiutamine. Kujunes välja hilisindustriaalne tootmisviis ja rikastus uute tööstusharudega. See levis üle kogu Euroopa, Venemaa ja Balkanini välja, Põhja-Ameerika, Jaapan. 4) 1960 tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80ndatel sisetehniline pööre.
Lahkuvad peamiselt aktiivsed inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal 50. Linnastumise kulg ning erinevused arenenud ja arengumaades Linnastumise etapid: I. Algab seoses industrialiseerimisega; langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga ja demograafilise plahvatusega. Linnarahvastiku osatähtsus tõuseb ~40%-ni, tekib palju uusi linnu, olemasolevad linnad suurenevad. Põhjariikides 18-19.sajand, Lõunariikides 20. sajandi I pool II. Langeb kokku hilisindustriaalse tootmisviisiga ja rahvastiku vananemisega. Linnarahvastiku osatähtsus kasvab 70%-ni. linnasid eriti enam juurde ei teki. Olemasolevad linnad suurenevad. Põhjariikides 20.sajandi I pool, Lõunariikides praegu. 26 III. Langeb kokku postindusriaalse tootmisega ja kaasaegse rahvastiku tüübiga. Linnad eriti ei kasva, minnakse elama linna lähedale maale (vastulinnastumine) või eeslinnadesse.
annaabi.ee 
