saj. tehtud koopia. Üht säilitatakse Borghese galeriis Roomas, teist Salisburys Suurbritannias3. Sugugi vähem pole kunstnikke paelunud EUROPE röövimise motiiv. Europe oli Väike- Aasias paikneva Foiniikia kuninga tütar. Moondunud taltsaks sõnniks, ilmus Zeus merekaldal mängiva Europe juurde, röövis ta ning viis mere taha Kreetale. Seal sünnitas naine Minose, Rhadamanthyse ja Sarpedoni. Europe röövimist on sageli kujutatud antiikaja seina- ja vaasimaalidel. Hilisemaist Europet kujutavaist maalidest on tuntuimad Veronese, Tiziani, Rembrandti, Tieppolo ja Serovi teosed. Hoopis erakordne armusuhe oli Zeusil Argose kuninga Akrisiose tütre DANAEga. Delfi oraakel oli kuningale ennustanud surma lapselapse käe läbi. Mees sulges tütre maa- alusesse vaskkambrisse. Zeus aga tungis kullavihmana Danae juurde ja sigitas temaga PERSEUSe. Isa lasi tütre koos pisipojaga kasti panna ja merele saata. Nad randusid Seriphose saarel, kus poiss ka täisealiseks sirgus
Euroopa platvormi loodeosas tektooniliselt väga ebastabiilses olukorras. Kõrvuti merega kaetud aladega Ievisid laialdased mandrilised piirkonnad. Üldse kuhjus kambriumi ajastul setteid Baltoskandiast osaliselt katnud laiutises meres Norra ja Rootsi aladelt üle Poola, Baltikumi ning kirdes Valge mereni. Põhjas haaras see meri osalt ka Balti kilbi lõunapiirkondi, lõunas aga ulatus Ukraina kilbini ja ümber viimase kuni Musta mereni. Ligikaudselt näitab selle vana mere ulatust hilisemaist kulutusist säilinud kambriumi setendite praegune levila. Kambriumi ladestu koosneb terves Baltikumis terrigeensetest settekivimitest - eeskätt rohekashallist või sinakashallist savist ehk sinisavist, aleuroliitsest savist, valkjashallist aleuroliidist ja liivakivist. Savi leiab kasutust telliste valmistamisel, elekroonikatööstuses, ehituses. ORDOVIITSIUM Ordoviitsiumi ladestu läbilõikes valdavad karbonaatsed kivimid -mitmesuguse savikusega lubjakivid ja merglid
veel hiljem. Kuni selle ajani kuulus komöödia Dionysose pidustuste koosseisu vaid rahvaliku rituaalse mänguna ja riik ei võtnud enda peale selle korraldust. Atika komöödia kui kirjandusliku zhanri kujunemise esimesed järgud olid antiikuurijaile tundmatud; nemad tundsid teda juba selles kindlaskujunenud vormis, mida ta omas V sajandi teisel poolel. Tolleaegset komöödiat nimetatakse (eraldamiseks tema hilisemaist vormidest) vanaks komöödiaks. Aristoteles viib komöödia alguse tagasi "falloslike laulude alustajaile, millised laulud on tänini kombeks paljudes kogukondades". "Falloslikud laulud" on laulud, mida kanti ette viljakusjumaluste, eriti Dionysose auks toimepandavail rongkäikudel, kusjuures kanti fallost kui viljakuse sümbolit. Niisuguste protsessioonide ajal sooritati pilklikke miimilisi stseenikesi, lasti lendu nalju ja sõimusõnu üksikute kodanikkude aadressil. Need on
annaabi.ee 
