juurdeehitus hoone N-tiival pärinevad hilisemast ajast. Hoone väärtused Hoone on vana. Ajalugu Uue-Põltsamaa mõis eraldus Vana-Põltsamaa mõisast 18. sajandi esimesel poolel. Pärast mõisaomaniku Heinrich von Ficki surma sai 1750. aastal uueks omanikuks tema noorima tütrega abiellunud Jakob Heinrich von Lilienfeld. Lilienfeldide perekonna kätte jäi mõis kuni 1919. aastani. 1770tel aastatel püstitati mõisa ühekorruseline poolkelpkatusega hilisbarokne peahoone, mis on säilinud tänini. Täname kuulamast!
Viimane võõrandamiseelne omanik oli Ernst von Fock. · Kõrge murdkelpkatusega, suurte mantelkorstnate, avara vestibüüli ja saaliga hoone oli ümbruskonnas barokkstiili uhkemaid näiteid. 18. sajandi keskel lasi tollane omanik Johann Ernst von Fock rajad ühekorruselise rokokoostiils peahoone, mis valmis Tallinna arhitekti Johann Nicolaus Vogeli projekti järgi. · 1793-1795 ehitati mõisahoone Gideon Ernst von Focki eestvedamisel ligi kaks korda pikemaks ja sellele anti hilisbarokne väliskuju. Samal perioodil rajati ka peahoone esise väljaku ääres paiknevad kõrvalhooned, ning valmis peahoone taga asuv tiik. 19. sajandi lõpus uuendati mõisahoone interjööri ja lisati tagaküljele rõdu. · Sagadi mõisa uhkeimaks ehitiseks on 18. sajandist pärit varaklassitsistlik peahoone ehk härrastemaja. · Mõisakompleksi hakati 1977. aastal ulatuslikult restaureeima, ning tööd lõpetati 1980. aastate lõpus.
1800–1830 (1840) kõrgklassitsism, baroksed hüljatud 1850-1930 järelklassitsism, klassitsismi elementidega 1940-1950 neo- ehk pseudoklassitsism VARAKLASSITSISM Varasemaid hooneid, kus domineerivad baroklikud jooned, mis on segunenud mõningate klassitsismi elementidega, liigitatakse hilisbaroki alla. Kui klassitsistlikud vormijooned on saanud hoones juba juhtiva koha, säilitades samas osa barokseid elemente, tavatsetakse hoonet nimetada varaklassitsistlikuks. Hilisbarokne Seidla varaklassitislik Aruküla mõisa peahoone mõisa peahoone (barokk domineerib (klassitsim domineerib klassitsismi ees) juba baroki ees) Varaklassitsismi perioodi tähtsaim hoone on Stenbocki maja. Töid juhtis sakslane, Jenast pärit arhitekt ja stukimeister Johann Schultz. Sinine tuba on samuti saanud oma nime domineeriva värvi järgi. Sinises toas on sobitatud omavahel kokku eri
ühekateistkümnenda sajandi esimestel aastatel. 1843. aastal siirdus mõis von Ungern-Sternbergide aadlisuguvõsa valdusse. 1905. aasta mõisarüüste järel müüdi mõis Marie von Wahl'ile (sünd. von Lieven), kelle käest ta 1919 ka võõrandati. (foto 1) 4 2. ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 2.1 Barokk ja historistlik stiil Kahekorruseline kelpkatusega hilisbarokne hoone oli 1801. aastal (teistel andmetel 1802. aastal) valmides oma stiili üks hilisemaid. 1770-1790 aastatel hakkas barokk tasapisi segunema antiikeeskujudel põhinevate rangemate vormidega, mis taandusid lopsakuse ees. Tumedad liigendatud seinapinnad asendusid suurte ja heledatega, aknad muutusid kitsamaks ja kõrgemaks, hoonetele ilmusid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma eeskujul sambad, kolmnurkfrontoonid ja portikused. (vt.foto.2) (foto.2)
olikaunistatud reljeefidega, seinad tahveldatud kunstmarmoriga põranda lähedal veinipunanekõrgemal roosa ja helehalli kirju. Seinad olid kaetud Veneetsia peeglitega. Marmorsaal oli rikkalikult kaunistatud ka hõbedaga. Rokokoosaali ja salongide seintel olid suured pruunikates toonides ovaalsed seinamaalid, enamasti olid neil kujutatud lastestseenid. Rikkaliku stukkdekoori põhimotiivideks olid õitekimbud, lillerosetid, linnukujutised, orvandid. Ehitati kahekorruseline hilisbarokne valitsejamaja, mida läbib väravakäik. Jõe keskele Pleeksaarele rajati pargiansambel, mille pärnarondeelid, lehtlad ja põõsasnisid sidusid Vana- Põltsamaa jõe vastaskaldal asuva Uue-Põltsamaaga. Nii palkas ta alalise õuekapelli ja itaalia näitetrupi, kelle primadonnana ülistati kedagi tõmmut neitsit. Alatihti toimusid suurejoonelised jahipeod ja ballid. Von Lauw` õukonna koosseisu kuulus kindlapalgalise kojamaalija-kunstnikuna Christian Welte. J. W
8 Kubermanguvalitsuse hoone Eestimaa kubermanguvalitsuse tarbeks rajati lammutatud idamüüri vundamendile uus hoone. Ruumi tegemiseks ning ehitusmaterjalide hankimiseks lammutati kastelli idamüüri lõik, Väikese linnuse peavärav, kagutorn Stür den Kerl ja Riigisaal. Ühtlasi täideti kaitsekraav Väikese linnuse ja Toompea eeshoovi vahel. Hilisbarokne paleelik fassaad on üldjoontes säilinud praeguseni. Plaanilahenduses domineerib põhikorrusel läbi hoone ulatuv Valge saal, millele avanevad väljakupoolsel küljel kummagi tiiva ruumide anfilaadid ja hoovi pool dubleeriv koridor. Algne varauusklassitsistlik sisekujundus hävines 1930ndate ümberehitustes. Riigikogu hoone (arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson) kerkis 1920 1922 endise konvendihoone varemeile. Kuigi varemed lammutati, jälgib uue hoone
1671-1673 lammutati Püha Jüri kabeli läänevõlvik, G.A. Clodt ehitas sinna endale hauakabeli barokne maal: viinapuuväädid, keerdsambad. Idapoolne võlvik sai endale barokse voluutviilu, sammasportaaliga fassaadiseina. Seda hakati nüüd Põhjaeeskojaks kutsuma 1682-1695: parandatakse torni, ehitatakse kõrgemaks, luuakse nüüdsele eeskujuks jäänud tornikiiver 18. saj: 1773. püstitati loodenurka kindral-kuberner P.A. von Holstein-Becki hilisbarokne hauakabel. 19. saj: akendele tehti leekestiilis ehisraamistikud, 1883 uuendatakse suurem osa tornikiivrist 9. märts 1944 hävis tornikiiver, katused, orel, väärid, pingistik ja palju muud ajaloolist sisustust kadusid. aja möödudes varises alla enamik võlve, piilareid, kõrgseinu. 1973 valmis taastatud kiriku tornikiiver, 1982 uus tornikiiver põleb maha, ehitatakse uuesti 1984 lõpetati Niguliste restaureerimine Niguliste tähtsamad teosed Altarid
aastast ehitasid taanlased linnuse kaitseehitisi edasi. Jüriöö sündmuste tagajärjel XIV sajandi keskel läks see Saksa ordule. Ordu rekonstrueeris selle 1350-1360. aastatel trapetsikujulise põhiplaaniga keskse kovendihoonega linnuseks. XIII sajandi II poolel lõppes Toompea ordulinnuse kui kindlusehitise areng, lammutati Väikese linnuse idapoolne müür, tasandati kaitsekraav ja ehitati XVIII sajandi lõpul ehitusmeister Johann Schulzi juhtimisel hilisbarokne Eestimaa kubermanguvalitsuse hoone. Linnuse idakülje kindluslik ilme oli sellega kadunud. Konvendihoones tegutsenud vangla puuosa põles 1917. aastal. Hiljem lammutati ka säilinud kiviosa ja 1920-1922. aastatel rajati nende kohale ekspressionistlik riigikoguhoone. Samuti rajati kortermaja linnuse loodeküljele endiste tallide asemele. Lõunapoolne ringmüür ja lossi lõunatiib ehitati 1930. aastate II poolel ümber