laulud"' klaverile, Viiulikontsert e-moll, "Itaalia sümfoonia". Vokaal-suurvormid: 2 piibliainelist oratooriumi "Paulus" (1836) ja "Elias" (1846), ("Kristus" lõpetamata), kantaate, motette jt. kooriteoseid; ligi 80 soololaulu, duette. On katsetanud ooperizanris, kirjutanud laulumänge, muusikat Sophoklese, Racine`I, Hugo, Shakespeare`i näidenditele. Sümfooniad Selle zanri poole pöördus juba poisieas, 12-ndaks eluaastaks oli loodud itaalia hilisbarokist mõjustatud 6 noorepõlve - sümfooniat keelpillidele (1821) ning kaks aastat hiljem valmisid veel 6 sümfooniat 2 1830. aastal valmis V sümfoonia "Reformatsioonisümfoonia" Sümfoonia finaali- osa kujundas Mendelssohn võimsa fantaasiana luteri koraali "Ein feste Burg" Sümfoonia nr. 4,"Itaalia sümfoonia" A-duur valmis aastail1830/31 Itaalia-reisist inspireerituna. Teose esiettekanne toimus 1833. aastal Londonis autori dirigeerimisel.
Lõpuks anti üks teisejärguline õukonnakoht ka Mozartile, kolmandiku võrra väiksema palgaga ja nagu kirjad ütlevad "selleks, et üks hiilgav saksa komponist ei peaks kusagil välismaal vaevlema". Nii võiks öelda, et Mozarti kadestamiseks ei olnud Salieril põhjust. Ta oli elurõõmus, seltskondlik, musitseeris koos Mozartiga, kandis tihti ette ka tema teoseid, oli Beethoveni, Schuberti ja Liszti õpetaja ning väga edukas ja isegi innovatiivne helilooja, kes käis ajaga kaasas, hilisbarokist vararomantismini. Ainult et ja seda tunnistasid ka tolleaegsed Viini kriitikud Mozartist ülemat ei ole. Nii vajus Salieri pärast surma tundmatusse. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed
Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Laulu saadab intstrumentaalmuusika. Kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiiv ja aaria. Ooperid: Beethooven ,,Fidelio", Debussy ,,Bellias ja Melisande" Monteverdi ,,Orpheus" Jacopo Peri ,,Euridice" Cherubini ,,Medeia". Barokkmuusika Prantsusmaal: Prantsuse barokkmuusika teosed pärinevad peamiselt hilisbarokist, 18.saj algusest.Muusika väljenduslaad erines oluliselt Itaalia omast: laulev meloodia, prantsuskeelne laul. Zanrid: õukonnaballett, ballettkomöödia, lüüriline tragöödia, ooper, ballettooper, avamäng, prantsuskeelne teatri deklamatsioon, vaimulik kontsert, karakterpalad. Tuntumad teosed: *Jean-Baptiste Lully ,,Amori ja Bacchuse pidustused", ,,Theseus", ,,Alkestis", ,,Roland"; *Henri Du Mont; *Marc-Antoine Charpentier ,,Te Deum".
oli eelduseks siiski triost suurem koosseis . 16. sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas loodud mitmekoorilise pillimuusika eeskujul jagati ka barokkkontserdis koosseis sageli mitmesse rühma. Selle põhjal eristatakse ka kolme kontserditüüpi. 1) MITMEKOORILISES KONTSERDIS on kõrvuti 23 võrdse tähtsusega pillirühma . → hilisbarokist on Bachi III Brandenburgi kontsert 3 viiulile, 3 vioolale, 3 tšellole ja basso continuo’le. 2) CONCERTO GROSSO puhul on barokktriole lisatud suurem ansambel ( concerto grosso) . Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti , et teda kõlaliselt täiendada. võib mängida tihti ka ainult concertino ’ga.
4. Gigue Soti hüppetants, kõige kiirem osa ( 6/8 v 9/8 ) Nende vahele pannakse vahel menuette, govotte. Vahel ka instrumentaalosasid. Overture- Prantsuse avamäng Osad kirjutatud klavessiinile Partita Itaalia süit, vabam. Klaviirimuusika Klavikord, klavessiin- kõik klahvpillid erandiks vaid suure oreli materjal. Alusepanijaks oli organist Girolamo Frescobaldi Barokkmuusika Prantsusmaal Materjal on pärit hilisbarokist 18.sajandi algusest. Erineb Itaalia omast, kuid kujunemise eeldused on Itaaliaga sarnased. Pikka aega kujundasid Prantsuse õukonda itaallased. Katriina Medici, Maria di Medici- tema kutsus Prantsusmaale Itaalia lauljaid ja muusikuid. Nende hulgas ka Giulio Caccini ( Sõnastas barokialguse mõtte, Firenza laululooja) Lois XIV-päikesekuningas, enne tema trooniletulekut juhtis riiki Giulio Mazarini ( Prantsusmaal nimetati teda Jules Mazaren´iks) 1570
alguasjal eestis domineerinud hilisbarokk kui valmimisajaks ülekaalu saavutanud klassitsistlikud elemendid (akende liigendused, uksed). Valga kiriku arhitektiks oli Riiast pärit pilt 11 Christoph Haberlandt. Omapärane on kiriku ovaalne põhiplaan, murdkelpkatus ning põhjaküljel paiknev astmeliselt kitsenev torn. Valga kiriku sisustus pärinev nii ehitusajast kui ka 19.sajandi hilisematest kümnenditest ja on samuti segu hilisbarokist, klassitsistmist ja historitsismist. (Helme M. , 2002) Varaklassitsismile viitavad kõrged tihedad ruudujaotusega ning neile ülareana sekundeerivad sealt madala ristküliku, osalt ovaalikujulised aknad, laiad komposiitkapiteeliga pilastrid, lünetikujulise valgmikuga välisuksed. Arhitektuurilt rangem on kõrge metallkiivri ning kõik nelja fassaadi kaunistava ajanäitajaga torn, mis on 3-astmeline ja tihedalt pilastritega liigendatud. Põhiplaan on telgsümmeetriline
vanaklassitsism e baroki klassitsistlik suund, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist ja Palladio loomingust. Suuna eelistamise määras suurelt osalt valitsejate maitse ja toetus, (levis Prantsusmaal, kus sisekujunduses nimetatakse seda ka Louis XIV stiiliks ja Inglismaal) barokne realism, mille tellijateks oli eeskätt jõukad kodanlased (Holland, Skandinaaviamaad) rokokoo, mis kasvas hilisbarokist välja selle peenenenud edasiarendusena ja levis sisekujunduses peamiselt Prantsusmaal (kus seda sisekujunduses nimetatakse ka Louis XV stiiliks), Austrias ning Saksamaal Ajastu ehitusmälestisi: Püha Peetri katedraal Vatikanis (alustas 16. saj, arh. Bramante, Michelangelo; fassaad 17. saj – arh. C Maderna) G.L. Bernini Püha Peetri kiriku esine väljak Vatikanis (17. saj) B
levis klassitsistlik barokk ( Inglismaa, Holland ) Barokiajastul kujunes peamiseks kunstiliigiks arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Baroki all tuntakse kunstistiili, mis levis Euroopas aastail 1580-1750 ja jaotub kolmeks põhiperioodiks: varane barokk ( u. 1580-1620 ), kõrgbarokk ( 1630-17. saj.lõpp ), hilisbarokk ( 18.saj. I pool ). Eestis valitses barokk u. 1630-1775. aa. Hilisbarokist kasvas aastail 1720.-1775. aa. eeskätt sisekujunduse stiilina välja rokokoo, mis kõige jõlisemalt väljendus Prantsusmaal ja Saksamaal. Barokistiili esmaseks lähtekohaks oli itaalia renessanss, vastandina viimase lineaarsusele ja tasakaalustatusele, hakkas uus stiil kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena, kokkupõimuvatena, liikuvatena, luues nõnda dünaamilise ja maalilise kogupildi. Baroki
annaabi.ee 
