7. Metsamajanduse vormide lühike iseloomustus iga 2p. a) korilus b) varaagraarne c) hilisagraarne d) varaindustriaalne e) hilisindustriaalne f) kaasaegne ( postindustriaalne) Koriluse arengutasemel ei olnud mingisugust metsaraiumist, korjati ainult metsaande( seeni, juurikaid,marju ja peeti jahti ulukitele), metsa ei kahjustatud Varaagraarsel ajastul oli inimene metsale väga ohtlik, sest alepõllundus hävitas palju metsi. Hilisagraarsel ajastul tekkis põlispõllundus, mis hävitas piirkonniti metsa täielikult. Lääne-Euroopas, Vahemeremaades metsa alla jäi umbes 20% territooriumist. Industrialiseerimise perioodil areneb ka metsatööstus, hakatakse tarvitama palju puitu. Puitu võeti Põhja piirkonna metsadest, väärispuitu toodi juurde ka kolooniatest. Puitu kasutati ebaotstarbekalt. 15.sajandil kasutati palju puitu laevaehituses (Vahemere maad), hiljem ka teistes majandusharudes.
2. Segametsad--asuvad lehtmetsavööndi suhetes sisemandri pool. Sealset puitu kasutatakse tarbepuiuduna. 3. Okasmetsad--need asuvad mandrite siselalades, kus on külmad talved. Seda metsa tarvitatakse samuti tarbepuiduna. Metsade majandamise vormid Koriluse arengutasemel ei olnud mingisugust metsaraidumist. Varaagraarsel tasemel oli inimene metsale väga ohtlik, sest alepõllundus hävitas palju metsi. Hilisagraarsel tasemel tekkis põlispõllundus, mis hävitas piirkonniti metsa täielikult. Nii juhtus Lääne-Euroopas, Indias, Vahemeremaades. Industrialiseerimise perioodi arenedes areneb ka metsatööstus, hakatakse tarvitama palju puitu. Puit võeti Põhja piirkonna metsadest, väärispuitu toodi juurde ka kolooniatest. Puitu kasutati ebaotstarbekalt. Hilisindustriaalses ja postindustriaalses ühiskonnas muutub metsade tarvitamine otstarbekamaks jamaharaiutud puit tarvitatakse täielikult ära
annaabi.ee 
