7. Ekvatoriaaalne (Vihmamets) - Ebasoodne, mullad peaaaegu puuduvad (v.a vulkaanilised alad) Põllumajandusliku tootmise vormid Tootmisviisid: 1. Agraarsed - Varaagraarsed - Hilisagraarsed 2. Industraalsed 3. Postindustriaalsed Varaagraarne 1. Levinud eelkõige mustas Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (vihmametsas) 2. Alepõllundus ja rändkarjakasvatus 3. Toodetakse enda tarbeks 4. Enamasti kuulub maa kogukonnale Hilisagraarne tootmisviis 1. Esineb arengumaades 2. Tootmisvormideks on mõis ja segatalu - Mõis - maa kuulub mõisa omanikule, kuid omanik üldjuhul ise tootmisprotsessist osa ei võta - Talu - omanik võtab tootmisprotsessist ise osa Segatalu Suurem osa toidust toodetakse enda tarbeks, kuid osa toodangust läheb ka müügiks, näiteks riis ja teepõõsas Industriaalsed ja postindustriaalsed 1. Kõrgeltarenenud riigid 2
mitmekesisem kui Euroopa, maailmamaj väga tähtis KaugLõuna Austraalia, UusMeremaa, LAV, LAm l osa, asutatud PõhjaAmeerikast hiljem, loodusolud erinevad, maavarasid rikkalikult, maailma maj osalemist takistab kaugus Hommikumaad Aafrika põhjapoolne osa, Araabia ps, troopilised, lähistroopilised kõrbed, islami kultuur, põhiline osa rahvastikust ja ma tegevusest koondunud oaasidesse, maavarasid vähe, hilisagraarne tootmisviis, maailma maj vähetähtis Must Aafrika mullad on õrnad ja viletsad, maavarasid keskpäraselt, kliima soe, niiskust ebaühtlaselt, kultuur kujunenud kohalike hõimude ja euroopaliku kultuuri segunemisel, põhiliselt varaagraarne tootmisviis, arengut takistab eraldatus, maailmamaj vähetähtis LadinaAmeerika LõunaAmeerika v.a.Guyane, kliima palav ja niiske, tööstusliku tähtsusega maavarad, hübriidne tootmisviis, kristlik kultuur, maailmamaj küllalt tähtsal kohal
putukate jms loodussaaduste korjamine toiduks; see on inimkonna vanim elatusviis. Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimesega kogukondi, kes on isegi üksteisest majanduslikult isoleeritud. Nad ei vaja raha ning neil pole ka tööstust. · TRADITSIOONILINE TOOTMISVIIS kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Asju tehakse sellepärast, et neid on tehtud juba aastasadu. Traditsioonilised tootmisviisid on vara- ja hilisagraarne tootmisviis. Seda tootmisviisi rakendatakse elatusmajanduse puhul. - Varaagraarne tootmisviis hakati lisaks põllumajandusele kodustama loomi. Arenes kaubavahendus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Võeti kasutusele tööriistad käsitöölised. Esineb kahes peamises vormis: rändkarjanduse või alepõllundusena. - Hilisagraarne tootmisviis tehnoloogiline alus on taime- ja loomakasvatuse
EKSISTEERIMISE VORM? VASTUS AGRAARÜHISKOND 50 MIS ON ÜHISKONNA VANIM EKSISTEERIMISE VORM? VASTUS: KORILUS AGRAARÜHISKOND 100 MILLEGA TEGELETI VARAAGRAARSE TOOTMISVIISI KOHASELT? VASTUS AGRAARÜHISKOND 100 MILLEGA TEGELETI VARAAGRAARSE TOOTMISVIISI KOHASELT? VASTUS: PÕLLUHARIMISE /KARJAKASVATUSEGA AGRAARÜHISKOND 200 MILLE POOLEST ERINES HILISAGRAARNE TOOTMINE VARAAGRAARSEST? VASTUS AGRAARÜHISKOND 200 MILLE POOLEST ERINES HILISAGRAARNE TOOTMINE VARAAGRAARSEST? VASTUS: PÕLLUHARIMISE JA KARJAKASVATUSE ÜH AGRAARÜHISKOND 300 KUIDAS NIMETATAKSE VARAAGRAARSET PÕLLUHARIMISVIISI? VASTUS AGRAARÜHISKOND 300 KUIDAS NIMETATAKSE VARAAGRAARSET PÕLLUHARIMISVIISI? VASTUS: ALEPÕLLUNDUS AGRAARÜHISKOND 400
põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: a) rändkarjakasvatus b) alepõllundus Omavahel need tegevused ei põimu, võib esineda kaubavahetust loomakasvatajate ja põlluharijate vahel. (Esineb suurem tööjaotus, tööriistad on keerulisemad, kogukonnal ka mõned käsitöölised, vajalik teatud tagavarade loomine järgmise saagini varasid vaja kaitsta) Levinud tänapäeval Aasias, Aafrikas (peamiselt mäestikealadel, kõrbetes, tundrates) 3) Hilisagraarne – tekkis looma- ja taimekasvatuse ühinemise tulemusena, põlluharijad hakkavad kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut hakatakse kasutama põldude väetamiseks, alepõllunduse asemele tekkib põlispõllundus. (Esineb suurem tööjaotus, tekib ülejääke, mida müüakse/vahetatakse turul, tekivad linnad, põllumajanduse kõrvale tekivad teised maj.harud: käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus. Selline keerulisem tootmisviis vajab riiki)
http://www.abiks.pri.ee Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimeste vahelised suhted ja töökorraldus. 1) traditsioonilised TV levinud väikestes inimgruppides, oma tarbeks, ei osale maailmamaj. 1.1 korilus, 1.2varaagraarne tekkis seoses loomade kodustamise ja põlluharimise tekkimisega 1.3 hilisagraarne tekkis looma ja taimekasvatuse ühendamise tulemusena 2) Industriaalsed TV tekivad industrialiseerimisega, levinud suurtes inimgruppides, toodetakse turule, osaleb maailmamaj. 2.1 iseseisev industrialiseerimine järkjärgult mindi üle järgmisele TVle 2.2 sõltuv industrialiseerimine toimus industriaalriikide poolt, mitmeid maid kolooniateks muutes Varaindustriaalne alates 15.saj tehnoloogia kiire areng, turumaj levik kõigis maj.harudes,
lõuna-aafrika; siber; edela-aasia; sise-aasia; lõuna-aasia; ida-aasia; kagu- aasia; austraalia. 3. Maailmamajanduse, rahvamajanduse mõiste. Maailmamajandus = ühe riigi piiresse jääv majandus. Rahvamajandus = ? 4. Iseloomusta erinevaid tootmisviise (ühiskonna arengu peamised jooned) agraar-, industriaal-, ja infoühiskond. Traditsiooniline tootmisviis = asju tehakse nii nagu on tehtud sajandeid. Varaagraarne tootmisviis = põlluharimine, loomade kodustamine. Hilisagraarne = taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Industriaalne = kiire tootmine, palju, uued tehnoloogiad ja hea haridus. 5. Majanduslikud näitajad. Sotsiaal-demograafilised näitajad. Sisemajanduse kogutoodang ja rahvatulu ühe inimese kohta. Sots näitaja = arstiabi, haridus. 6. Inimarengu indeks . (Millistest näitajatest koosneb, kuhu kuulub Eesti?) ÜRO poolt arvutatav heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset,
turumajandusega tööstusriikide hulka. Logistika- õpetus turustusega seotud füüsiliste toimingute otstarbekast korraldamisest, mis hõlmab toodete ja nende kohta olemasoleva teabe kulgemise detailset käsitlust. Monopol- ainuõigus toota mingit kaupa, osutada teenust ja määrata hindu. Elatusmajandus- olukord, kus kõiki olulisi majanduslikke hüvesid toodetakse oma tarbeks, jaotatakse tootjate vahel ja tarbitakse ise. traditsiooniline tootmisviis- vara-ja hilisagraarne tootmisviis , industriaalne tootmisviis-tootmisviis, mis baseerub tehnika progressil ning kus tehnoloogia nõuab suurte inimhulkade hästikorraldatud koostööd. postindustriaalne tootmisviis- tänapäeva moodsaim tootmisviis, mille peamiseks tunnuseks on vaimse töö ja teenuste ostamise muutumine kogu majanduse aluseks.
kasutavad laialdaselt traktoreid, väikeseid veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine, et põllutöid kiirendada. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgtasemeline agrotehnika võimaldavad tegeleda põllumajandusega kiiremini ja lihtsamalt. 19.sajandi lõpus moodustas primaarsektor 50% tööjõu hõivest, kuid peale Teist Maailmasõda hakkas see langema ja tänaseks on see langetatud riigi poolt 4,9%-ni. Põllumajandusvormidest on enim levinud hilisagraarne tootmine riisi-, hirsi-, maisitalud, põhitootjaks talud. Teiseks industriaalne piimakarjatalud, rantsod, istandused, teraviljatalud, loomakarjad ja kolmandaks postindustriaalne mahepõllundus. Põllumajandusministeerium kombineeritud piiril on kasutanud riigieelarvelist väljamaksete määrust ja haldusprotsesse, et toetada kodumaist toodangut. Valitsus kasutab hinnavahetoetusi, riisi diversiooni programmi riski kindlustus toetusi ja varude hoidmis poliitikat
Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus INDUSTRIAALNE
e tootmisviis, Aafrikas, Kokku elatab ennast mis on veel Aasias, sellega 300 mln geograafiliselt Ladina- inimest.Samuti on lõpuni Tänapäeval laialdase Ameerikas ja tänapäeval levinud ka kujunemata ja maailma leviv ja pidev Levik tänapäeval Okeaanias. hilisagraarne tootmisviis. arenemata täienev ning arenev Toodeti kogu maailma jaoks, toodetakse Isiklikuks tarbeks, koos mitte ainult oma Eesmärk on tootmist ainult isiklikuks varude loomisega, hiljem riigi või rahva lihtsustada Tootmise eesmärk tarbimiseks. ka müügiotstarbeks
Varaagraarne tekkis 67 tuhat aastat tagasi seoses loomade kodustamise ja põlluharimisega. Tekkis tööjaotus. Tegeleti rändkarjakasvatusega ning alepõllundusega. Käsitöö muutus oluliseks. Tekkisid kaubanduse alged vahetuse kaudu. Tekkis inimeste kihistumine. Hilisagraarne 15. sajand oli kõrgatase. IdaAasias, Lõuna Aasias ja Kaguaasias, Hommikumaaes ja Euroopas. Kolooniad Koloonia riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigistemamaast. Tekkisid Ameerika avastamisega. KOLOONIATE TEKKEPÕHJUSED Ressursikoloonia Et maavarasid kätte saada Ümberasumiskoloonia Elamsipinna nappusest tingitud Istanduskoloonia Rajati, et kasvatada kultuure mis kodukliimas ei kasva. Kohalikke
Omavaheline koostöö ei edene. OPEC- Kes tegeleb naftaga. Nafta turu hindade kujundamine. Iraan, Ecuador, Kuveit, Pärsia lahe ümbrus. Muutused ühiskonnas I Korilus Valitses elatusmajandus, puudus käsitöö kaubandus ja riik. II Agraarne ühiskond=põllumajanduslik ühiskond. Varaagraarne · Rändkarjakasvatus · Alepõllundus · Ülejääke ei ole · Vahetuskaubandus · Käsitöölised · Riigi alged (röö Hilisagraarne · Taime- ja loomakasvatuse ühinemine · Paiksed põlluharijad · Ülejäägid (väetis) · Toodeti müügiks · Uued majandusharud- käsitööndus, kaubandus, transport, rahakaubandus · Riik III Industriaal ühiskond= tööstus ühiskond Iseseisev ind. On industriaalsele tootmisviisile üleminek loomuliku majandusliku tehnoloogia muutmiste tõttu. Sõltuv ind. Globaliseerimine
I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus
põldu harima, loomi kasvatama, toodang oma tarbeks, kaubavahetus toimub loomakasvatajate ja põlluharijate vahel, käsitöö-tööriistad, algelised riigid-selleks, et saaki kaitsta (röövretkede vastu), kaasajal laialt levinud aafrikas, 2 haru: alepõllundus(mets võetakse maha, kännud põletatakse, tuhk on ainus väetis. Kultuure kasvatatakse 2-3 aastat, siis jäätakse põld sööti), rändkarjakasvatus(inimesed liiguvad karjadega ringi uutele aladele), 3.Hilisagraarne TV- 3000 eKr, ühendati karjakasvatus ja põllundus, tekkis põlispõllundus (väetamine sõnnikuga, tööloomade kasutamine), toodang valdavalt oma tarbeks, ülejäägid turule, käsitöö-tööriistad ja luksusesemed, kaasajal laialt levinud aasias 4.Varaindustriaalne TV- 16-18 saj, tekkis euroopas, täiustused-väljavahetussüsteem, uued taimesordid, loomatõod, tuule-, vesiveskid, täiustati trükikunsti, metallisulatust, tulirelvi, kelli, laevu, tööstuses suured
tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud, kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast Kõige kaubalisem Vahemere maades, sest omapärast loodusolude tõttu pidi paljusid kaupu tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast, tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule
1. Traditsioonilised tootmisviisid, esineb Aafrikas, Okeaania riikides, omadused: 1. levinud väikestes inimgruppides 2. toodetakse enda tarbeks ning tarbitakse ise 3. Elatusmajanduslikud 4. ei osale maailmamajanduses See jaguneb omakorda: 1.korilus 2.varaagraarne – loomade kodustamine ja põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: rändkarjakasvatus ja alepõllundus. 3.Hilisagraarne – hakati kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut kasutatakse, põlispõllundus 2.Industriaalsed tootmisviisid, esineb nt Hiinas, Bangladeshis 1.Saavad alguse seoses industriaaliseerimisega 2.levinud suurtes inimgruppides 3.esineb tööjaotus 4.toodetakse müügiks 5.tehnoloogia kiire areng 6.tekib maailmamajandus See jaguneb omakorda: 1.Varaindustriaalne: a 15
*niisked mägised aladterrasspõllundus, kuivematel loomaskasvatus Põllumajandusliku tootmise tüübid. Varaaegne tootmisviis-Korilus (praegu ligikaudu 10 milj. Inimenst Aasiast ja Aafrikast elab nii) oli 10 000 aastat tagasi eluviisiks. Sellele järgnes loomade kodustamine(kits, lammas), põlluharimise algus (rändkarjakasvatus, alepõllundus). a) Levinud vaestes arengumaades b) alepõllundus, rändkarjakasvatus c) elatusmajandus d) ei osale maailmamajanduses Hilisagraarne tootmisviis: taime-ja loomakasvatuse ühendamisel tekivad segatalud. Arengumajandus. Mõis maa kuulub mõisa omanikule, kuid omanik ise tootmisprotsiist osa ei võta. Tootlikus väike. Talu omanik võtab tootmisprotsessist osa. Segatalu suurem osa toodangust enda tarbeks. Osa juba ka müügiks. N.riisitalu enda tarbeks, teepõõsas tee müügiks Industriaalne kõrgeltarenenud riigid. Põhivorm spetsialise eritud Suurtalu. Segatalude edasist arengut iseloomustavad 3 nähtust:
· Varaagraarne tootmisviis - Maa kuulus mõisnikele, kes andsid seda maa kuulus kogukonnale talup'dele kasutada, nõudes selle eest renti. alepõllundus, rändkarjakasvatus Põhitootjad talud: naturaalrent osa maailmamajanduses ei osaleta saagist mõisnikule turule levinud Mustas Aafrikas Mõisad toodavad ka ise: teorent tööga · Hilisagraarne tootmisviis makstav rent Mõisasüsteem: mõisnikud, talupojad - Arengumaades laialt levinud (va Must- Aafrika) 2. INDUSTRIAALAJASTU PÕLLUMAJANDUS · Segatalud Reformide käigus jaotati maa talupoegadele, tekkisid segatalud. Algselt elatusmajandus säilis, toodeti peamiselt enda tarbeks, hiljem teatud saadused turule. Laialt levinud arengumaades, arenenud riikides läbitud.
Suhteline eelis mingi riik (tootja) suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil tuleks spetsialiseeruda majandusharule, milles mahajäämus on väikseim. Vabakaubanduspiirkond ühendus, kus liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked. 2. Agraarühiskonna tunnused: · Paikne eluviis · Põllumajandus Varaagraarne (rändkarjakasvatus, alepõllundus) Hilisagraarne 15. saj (põlispõllundus, ühinesid looma- ja taimekasvatus) · Arenes Ida-, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Vahemeremaades ja Euroopas. · Kõige eesrindlikum oli Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ja kõrge töökultuur. · Kõige kaubalisem oli Vahemere maades, sest kõiki vajalikke põllukultuure ei saanud kasvatada ja Vahemeri oli hea kaubatee. · Industriaalse tootmisviisi levik sai alguse Euroopast, sest seal oli hea ühendus
Praegu on levinud tundrates, mäestikualadel, kõrbetes Ühiskond on üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti: tekib religioosne, poliitiline ja sõjaline eliit Kasutatavad ressursud on maa, mets , veokulud on väga kõrged 5 Varaagraarne ühiskond: Algsed riigid Mesopotaamias, Pärsias Linnu on vähe, nad on väikesed Eri regioonide majandused on üksteisest sõltumatud 6 Hilisagraarne ühiskond Alepõllunduselt minnakse üle põlispõllundusele Kasvab põllumajanduse tootlikkus: tööloomade kasutamine, sõnniku kasutamine väetamiseks Tööjaotus Arenevad muud majandusharud: käsitööndus, kaubandus, rahandus Maakondade, provintside areng, riikide areng, teede rajamine, veonduse areng 7 Peamised hilisagraarse tootmisviisiga piirkonnad: Kaug-Ida, Ees-Aasia; Euroopa 8 Vasta küsimustele
Asenduskolooniad rajati Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, Austraaliasse, LAV, Siber ja Uus-Meremaale. 4. Millest sõltus arengu kiirus asunduskolooniates? Mille poolest ja miks erines Põhja-Ameerika areng Lõuna-Ameerika omast? Sõltus sellest, milline tootmisviis parasjagu oli ja milline oli põlisrahva elulaad. Põhja-Ameerikas kiire areng-emamaalt viidi varaindustriaalne tootmisviis, põlisrahva elulaad hävitati. Lõuna-Ameerika aeglane areng-emamaalt viidi hilisagraarne tootmisviis, põlisrahvas rakendati mõisates. 5. Mille poolest erinevad Põhja riigid Lõuna riikidest? Miks on taoline erinevus tekkinud? 1. Põhjas on hõive rohkem teeninduses, Lõunas põllumajanduses. 2. Rahvastiku arengus Põhja riigid kaasaegses rahvastiku etapis, Lõuna riigid demograafilises plahvatuses ehk vananemise etapis. 3. Põhja riikides on kõrgem eluiga, haridustase kõrgem, Lõunas madalam eluiga ja haridustase.
Mitmed EL-is makstavad toetused on seotud kvoodidega. Põllumajandusliku toomise vormid maailmas Ajalooliselt on domineerinud peremajandus talu vormis. Põlvest põlve antakse edasi tootmistraditsioone, pärandatakse talu. Maailma põllumajanduses on säilinud ka arhailisi tootmisvorme. Lõuna riikides on kasutusel varaagraarne tootmisviis, maa kuulub kogukonnale. Rohkem on levinud Lõuna riikides tänapäeval hilisagraarne toomisviis, kus maa kuulub suuromanikele või riigile ning põimuvad talud ja mõisad. 20. sajandi algul hakkasid Austraalia, Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika talud konkurentsis püsimiseks spetsialiseeruma mingile kitsamale põllumajandusharule (piimakasvatus, mesindus vms). kujunesid välja spetsialiseeritud suurtalud. Üks osa suurtalusid on olnud agraarreformi tulemus. Põhja-Ameerikas, Austraalias jm. rohtlates on kujunenud suured teravilja-, peaasjalikult nisutalud.
sademete hulk üle 3000mm Lõuna – Ameerika; Kesk – Aafrika, Indoneesia On levinud väheviljakad punakad ferralliitmullad Aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha(palju) Keskkonnakaitseline tähtsus(hapnik), erosioonivastane, väärispuit - mööblitööstus Kakaopuu, kautšukipuu(hevea), eebenipuu, kohvipuu, viigipuu, palmid, monstera, punane puu 7. Metsamajanduse vormide lühike iseloomustus iga 2p. a) korilus b) varaagraarne c) hilisagraarne d) varaindustriaalne e) hilisindustriaalne f) kaasaegne ( postindustriaalne) Koriluse arengutasemel ei olnud mingisugust metsaraiumist, korjati ainult metsaande( seeni, juurikaid,marju ja peeti jahti ulukitele), metsa ei kahjustatud Varaagraarsel ajastul oli inimene metsale väga ohtlik, sest alepõllundus hävitas palju metsi. Hilisagraarsel ajastul tekkis põlispõllundus, mis hävitas piirkonniti metsa täielikult
Kaasaegne energiamajandus. Looduslike energiaressursside liigid? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Looduslikud energiaressursid on: päikese energia, maa pöörlemise energia, gravitatsiooni energia. Iseloomusta kaartide abil Saksamaa transporti? 12. Pilet Põllumajandusliku tootmise vormid? Varaagraarne tootmisviis – alepõllundus, rändkarjandus. Hilisagraarne tootmisviis – riisi-, hirsi-, nisutalud, maisitalud. Industriaarne tootmisviis – segatalud – talunik tootis iseenda jaoks. Istandused – on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Seal kasuatakse odavat. Postiindustriaarne tootmisviis – piimakarjatalud, rantšod, uusistandused, aiandid, loomavabrikud. Kergetööstus ja selle paiknemist mõjutavad tegurid? Kergetööstuses
· Tootmise ebaratsionaalne paigutus. Suur sõltuvus looduslikest tingimustest ja loodusvarade paigutusest ebaühtlane areng. Tähtsamad majanduspiirkonnad koondunud rannikule, kuna lihtsam eksportida. Agaarajastu põllumajandus 7 · Varaagraarne tootmisviis maa kuulus kogukonnale alepõllundus, rändkarjakasvatus maailmamajanduses ei osaleta levinud Mustas Aafrikas · Hilisagraarne tootmisviis Mõisasüsteem: mõisnikud, talupojad - Maa kuulus mõisnikele, kes andsid seda talup'dele kasutada, nõudes selle eest renti. Põhitootjad talud: naturaalrent osa saagist mõisnikule, kes müüb mingi osa turule. turule Mõisad toodavad ka ise: teorent tööga makstav rent - Arengumaades laialt levinud (va Must-Aafrika). Industriaalajastu põllumajandus · Segatalud Reformide käigus jaotati maa talupoegadele, tekkisid segatalud.
Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu)
Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldused olemas kust sai alguse industriaalne tootmisviis? miks? Euroopast, sest seal kujunes taime- ja
tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud, kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast Kõige kaubalisem Vahemere maades, sest omapärast loodusolude tõttu pidi paljusid kaupu tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast , tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule ning Vahemere
Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga soojem ja niiskem, samuti paremad mullad. Seal on suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Lähispolaarne Seal on ainult põhjapõtradekarjamaad ja niidud, igikelts. Polaarne Igasugune põllumajanduslik tegevus on võiamatu. Põllumajandusliku tootmise vormid I Eelindustriaalne periood Korilus--ei olnud põllumajandust Varaagraarne--rändkarjakasvatus või alepõllundus Hilisagraarne--tekkisid majapidamised (talud, mõisad), muututi paikseteks. Maa ja tootmine kuulus valitsevale klassile. II Indusrtriaalne periood See algas agraarreformiga, st maad antakse tegelikele harijatele ja mõisad rendivad maad palgatöölistele või kasutavad palgatööjõudu. Kõige olulisemaks vormiks kujunes talu. Kõigepealt oli segatalu--toodeti endale, ülejääk läks müügiks. Toodeti kõike, mida võimalik. 19
ISTANDUSED Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega – maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus
· Pered on nii tootjad kui ka tarbijad · On levinud praegu vähesel määral Okeaanias, Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas / vähesed hõimud / Varagraarne tootmisviis 6000-10000 a tagasi · Põlluharimine (alepõllundus) ja loomade kodustamine, loomakasvatus, rändkarjandus, vahetuskaubandus · Eelduseks paikne eluviis · Praegu on levinud tundrates, mäestikualadel, kõrbetes · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult Hilisagraarne ühiskond · Alepõllunduselt minnakse üle põlispõllundusele · Kasvab põllumajanduse tootlikkus VT MAAILMAMAJANDUSEKUJUNEMINE.ppt Globaliseerumine Eeldused · Koloniaalsüsteemi lagunemine · Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö · Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi (eriti lennunduse areng)
Elati kogukondlikult, seisuslikult iga piirkond omaette regiooniti mahanduslikult sõltumata varaagraarne tootmine. Pakseks jäämine eeldus riigi tekkele Linnasid vähe, väikesed Agraarühiskonna kõrgtase 15.saj. Indias, Hiinas Suhteliselt arenenud Edela-Aasias, Põhja-Aafrikas. Erinevate riikide vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega ( transport kallis ) TÖÖSTUSAJASTU Tehnoloogilised uuendused 15 saj. Põllumajanduses väljavaheldussüsteem, loomatõugude ja taimesortide aretus hilisagraarne tootmine Vesiveskid,tuulikud, tootlikud metallisulatusviisid Kell, trükikunst, tulirelvad Uut tüüpi laevad, navigatsiooniseadmed. Algus aurumasina leiutamine 18 saj.madalmaades, suurbritannias Tõusis tööviljakus, paranes inimeste elujärg Arenes tööstus, algas linnastumine Riikliku haridussüsteemi teke Veondus pani aluse geograafilisele tööjaotuse kujunemisele. Geograafiline tööjaotus : Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused.
1. Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja
Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu
Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu
18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA 6. Ühiskonna areng ja globaliseerumine 35. 1.Traditsiooniline tootmisviis ehk agraarühiskond · levinud väikestes inimgruppides · toodetakse oma tarbeks ja tarbitakse eneste poolt · elatusmajanduslik · ei osale maailmamajanduses 1). Korilus 2). Varaagraarne pllumajanduslik (rändkarjakasvatus, alepõllundus) 3). Hilisagraarne tekkis looma-ja taimekasatuse ühendamise tulemusel 15. sajandil olid jõudnud hilisagraarsesse tootmisviisi: Kaug-Ida, Hommikumaad, Vahemeremaad, Euroopa 2. Industriaalsed tootmisviisid ehk industriaalühiskond · levinud suurtes inimhulkades · riigi olemasolu · tehnoloogia pidev areng · hästi arenenud tööjaotus · aktiivne osalemine maailmamajanduses 1). Varaindustriaalne N: Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia
annaabi.ee 
